24 veebruar 2022 - esimene sõjapäev

24 veebruar 2022

 

Mul on tegelikult väga kahju, et suutsin juba kümme aastat tagasi tehtud ennustuses Ukraina sõja algusaja täpselt paika panna. Tõsi, esialgu ennustasin, et selleks saab olema 2020 veebruar aga pandeemia tulek segas kõikide plaane, nihutasin seejärel ennustust kahe aasta võrra edasi. Ühtlasi palun vabandust kõigilt sõpradelt-tuttavatelt kelle oma sõjaennustusjuttudega selle aja jooksul olen juba täiega ära tüüdanud

Kes on järgmine? Baltikum? Nõup. Järgmine on Moldova.

Baltikumini läheb veel aega, see eeldab Ukraina kaotust. Teen uue ennustuse, et selleks on juuni 2028. Põhjendan.

Selleks, et Natot rünnata peab Venemaa Ukraina sõja võitma ja sellest ka taastuma. Igatahes peab Putin oma haaret tugevdama ka Gruusia, Moldova ja ka EL üle laiemalt (selleks on sõbrad Ungari, Saksamaa, Küpros jne). Seda talle enam nii lihtsaks ei tehta kui varasemalt ja see tähendab, et kulub rohkem aega ettevalmistamiseks. Teiseks peab ka Hiina olema madistamiseks valmis. Nii nagu varasemalt olen koguaeg selgitanud, USA vastu sõdimiseks pole Venemaal üksi jõudu. Seda pole tõenäoliselt ka Hiinal aga koos oleks neil võimalik tekitada USAle niinimetatud kahe rinde efekt. Seepärast pakun, et samal ajal kui Venemaa ründab Ida-Euroopas, ründab Hiina Taiwanis. Jah, see oleks maailmasõda aga kes ei riski, see...

Kuidas Baltikumi äravõtmine siis toimuks?

A) Rünnak Suwalki koridori äravõtmiseks. See eeldab kontrolli Vilniuse ja/või Kaunase üle, et tagada raudteeühendus Kaliningradiga.

B) Läänemere sulgemine. Selleks on vaja kontrollida Saaremaad ja Gotlandi. See tähendaks küll Rootsi ründamist aga siinjuures tasub arvestada, et Soome ja Rootsi liitumine Natoga on poliitiliselt ja sõjaliselt loogiline ja ilmselt vaid lähiaastate küsimus.

C) Rünnak Riia suunas. Baltikumi kõige nõrgem osapool on Läti. Läti tegi suure vea kodakondsuspoliitikas, andes liiga kergelt venelastele kodakondsuse. See tähendab ühtlasi, et kodanikuks saanud kremlimeelsed poliitikud surusid läbi (koos lätlaste endiga muidugi) Läti kohustusliku kaitseteenistuse kaotamise. See on erakordselt suur viga ja läheb Lätile ühel päeval väga-väga kalliks maksma. Väikeriikide kaitsel on üldnumbritel suur osakaal. Iisrael on sellest näiteks hästi aru saanud.

D) Balti laevastik koosneb märkimisväärses osas dessantalustest. Eesti hõivamisel mängivad suurt rolli nii mere- kui ka õhudessandid. Nende (eelkõige õhudessantide) tõrjumine saab olema peamiselt Kaitseliidu ülesanne. Kui olete varem kaitseliitlastest sõpradele imelikult peale vaadanud, et küll tegelevad kummalise hobiga, siis nüüd ehk saate natukenegi aru kui tähtsad nad meie riigikaitse kontseptsioonis on. Nemad on see võti, mis võib mõjutada tähtsaimat komponenti kaitsesõjas - aega. Mida kauem aega kulub rünnakule ja dessantalade kindlustamisele, seda paremad võimalused on kaitsel lisareservi sissetoomiseks.

E) A2AD suur roll Baltikumi üle. Venemaa õhukaitse on maailma üks parimaid ning selle loodud kuppel häirib võimsalt Baltikumi kaitsmist. Õhu ülemvõimu saavutamiseks peaks ründama Venemaal asuvaid õhutõrjekomplekse. See võib osutuda sõja algusfaasis poliitiliselt keeruliseks. Venemaa kasutaks seda asjaolu sõjaliselt maksimaalselt ära.

Sõda Natoga on automaatselt maailmasõda. See tähendab, et Venemaa peab saavutama eesmärgi võimalikult kiiresti, et mitte anda vastasele aega vastukäike teha. Selleks, et seda võimalikult raskeks teha, peaks meil siin olema eelpaigutatud Nato vägesid mitte sadades ja tuhandetes vaid kümnetes tuhandetes. Poliitiliselt on seda keeruline saavutada, sest lisaks välispoliitilisele survele on meil siin sellele ka oma siseopositsioon (Keski vene tiib ja omal kummalisel kombel ka muidu nii eestimeelne Ekre, kelle fännid on EL-i ja Nato suured vastased). Igatahes, tänasel päeval on vägede koondamine ilma vastase teadmata erakordselt raske. Ka õppuse sildi all seda täna enam teha ei saa, peale Ukraina avantüüri ei usalda Venemaad enam mitte keegi.

Kättevõidetud ala de facto Venemaa omaks kuulutamine ning vasturünnaku puhul tuumarünnakuga ähvardamine oleks ainus variant. See oleks aga riskide tõstmine nii kõrgele, et enam kõrgemale pole võimalik. Seda saab teha aga kas see ka ära tasub on iseküsimus.

Sorry, et sellist juttu kirjutan kuid naiivsel lootusel, et nii ei lähe ei saa paraku enam väga ruumi olla