Monday, July 07, 2025

đŸ§™â€â™‚ïž21 TULEVIKUENNUSTUST (kokkuvĂ”te avaldatud 3. juuni 2025)

 

đŸ§™â€â™‚ïž21 TULEVIKUENNUSTUST
 
VĂ€ike valik veel selgumata tulevikuennustustest, mida olen aastate jooksul teinud oma Ukraina 2. VabadussĂ”ja kohta kĂ€ivates ennustavates ĂŒlevaadetes. Seekord toon vĂ€lja AINULT SELGUMATA ennustused. Nii pihta lĂ€inud kui ka mööda pandud ennustustest olen juba ohtralt kirjutanud. VĂ”taks korraks ĂŒhte kohta ette mĂ”ned nendest, mille tulemit peab veel ootama (ja mĂ”nda vĂ€ga kaua). 
 
👉Ennustus ja selle tegemise aeg
🔎kommentaar
 
Ennustused on aja jooksul ĂŒsna kindlalt jaotunud teemadegruppidesse, millest toon siis teemade kaupa nĂ€iteid. 
 
✮ Grupp 1: ENNUSTUSED BALTIKUMILE 
 
1.👉 24. veebruar 2022. SĂ”ja esimene pĂ€ev. Pikk postitus, mis sisuliselt ongi ennustus Baltikumile ja selles kirjeldan kuidas Venemaal oleks vĂ”imalik Baltikum Ă€ra vĂ”tta. Alguses ennustan: Kes on jĂ€rgmine? Baltikum? NĂ”up. JĂ€rgmine on Moldova. BALTIKUMINI LÄHEB VEEL AEGA, SEE EELDAB UKRAINA KAOTUST. TEEN UUE ENNUSTUSE, ET SELLEKS ON JUUNI 2028.
🔎Mingisugunegi vĂ”it vĂ”i sellelaadne variant (osaline vĂ”it) Ukrainas annaks Venemaale vĂ”imaluse jĂ€tkata (mujal). Kuipalju selle ennustusega tĂ€ppi lĂ€heb nĂ€eme alles aastakĂŒmne lĂ”pus. Igal juhul ei saa Putin pikka rahuaega lubada, sest see tĂ€hendaks sisepoliitiliselt talle liiga ohtlikku aega, millal rahval tekib palju kĂŒsimusi inimohvrite mĂ”ttekuses. Ta ei saa ennast selleks vaenlaseks teha, kelle vastu koondutakse.
 
2. 👉Talve ĂŒlevaade 2023/2024 (november 2023). Alamteema „VENEMAA ÜRITAB NEELATA NAABREID KINDLAS JÄRJEKORRAS + KUIDAS TA BALTIKUMI VALLUTAKS?”
Olen ennustustes varem juba korduvalt kirjutanud, et vallutamise (kontrolli saavutamise) jĂ€rjekord on selline -> Ukraina (majanduslikult tĂ€htis ja kontrollib ka geograafiliselt Musta merd), Gruusia, Moldova, Baltikum. Paljud arutlevad, et Venemaa rĂŒndaks ilmselt ka Soomet, aga mina seda tĂ”enĂ€oliseks ei pea. Soome on selleks liiga tugev ja geograafiliste iseĂ€rasuste tĂ”ttu keeruline vallutada. Soome ja Poola rĂŒndamise peamine eesmĂ€rk oleks tĂ”enĂ€oliselt, suurema sĂ”ja korral, pigem vallutatavatel aladel (Baltikum) sissetungijate tiibade kaitse ja kĂŒlgnevatest riikidest tulevate logistikaliinide katkestamine, mitte nende riikide vallutamine.
🔎Selle alamteema lĂ”igus on pikalt lahti selgitatud, millised on Venemaa tĂ”enĂ€olised rĂŒnnakuvĂ”imalused. Palju sellest tĂ€ppi lĂ€heb vĂ”i mitte, seda me muidugi ei tea. Loodetavasti mitte midagi ei lĂ€he tĂ€ppi.
 
3.👉12-s nĂ€dal (3 kuud sissetungist, 20.mai 2022): Ja et oleks selge – UKRAINA SURVESTAMINE SÕDA LÕPETAMA NII, ET NAD PEAKSID JUSTKUI VEEL OMA MAAD VENELASTELE LOOVUTAMA ”RAHU NIMEL EUROOPAS” ON VÄGA-VÄGA OHTLIK MEILE. SEE LOOKS PRETSEDENDI, ET JUSTKUI VÕIMALIKU KONFLIKTI KORRAL, KUS KOKKU LÄHEVAD NATO JA VENEMAA, POLEKS PROBLEEMI PILTLIKULT ÖELDES ӆLEJÄÄNUD EUROOPA PÄÄSTMISEKS LOOVUTADA KUSKILT MIDAGI”. KARTA ON, ET SEE MIDA LOOVUTAMA HAKATAKSE OLEKS MEETRID MEIE TAGUMIKU ALT. Sellisele variandile peame vastu seisma absoluutselt kĂ”igi vahenditega, isegi kui see tĂ€hendaks korraliku tĂŒli mĂ”nede liitlastega. Meie seisukohalt peab Ukrainas olukord olema minimaalselt sama mis enne 24. veebruari.
🔎See soov ideaalilĂ€hedasest lĂ”pptulemusest, vĂ€ga naiivne variant, on jÀÀnudki nĂŒĂŒd unistuste valda. Praegu hoiame juba aina rohkem pöidlaid, et meid pĂ€ris maha ei mĂŒĂŒdaks nagu ajaloos varemgi on juhtunud.
 
4.👉SĂŒgis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „ÜLIPOPP JUNARMIJA ON MEIE VASTU SUUNATUD TÄISFAĆ ISTLIKKU KASVATUST SAAV PÕLVKOND”. See Ukraina sĂ”jas kaotuse (vĂ”i viigi) eest kĂ€ttemaksu ihkav vĂ€ga agressiivne pĂ”lvkond valmistub pĂ€ris kindlasti ette vaid ĂŒheks – NATO vĂ€lja tĂ”rjumiseks Vene Impeeriumi varasematelt aladelt.
🔎see on sisuliselt osa minu ennustusest, et nĂ€eme veel selle aastakĂŒmne sees (ennustan juunit 2028) rĂŒnnakut Balti riikidele.
 
5.👉KEVAD/SUVI 2025 Ukraina II-s VabadussĂ”jas (1. jaanuar 2025) alamteema: „PUTIN EI SAA PIKKA RAHUAEGA LUBADA”: SĂ”jaajal tugeva seljataguse kasvatanud liidritel on ĂŒks hĂ€da – nad kaotavad oma populaarsuse rahu ajal. Putin ei saa seetĂ”ttu pikka rahuaega lubada. Sama keeruline hetk seisab ees ka ZelenskĂ”il. Kohe kui vaherahu kehtestatakse ja tulevad uued valimised, tahab rahvas nĂ€ha eesotsas kedagi teist. Ennustan, et ZelenskĂ”i kaotab vĂ”imu 2026 aastal.
🔎Seotud paljude teiste samateemaliste ennustustega. VĂ”imu kaotamine 2026. aastal on seotud ennustusega, et sĂ”da lĂ”ppeb 2025. aasta sĂŒgisel. Kui viimane tĂ€ppi ei lĂ€he, ei lĂ€he ka eelmine.
 
✮ Grupp 2: ENNUSTUSED UKRAINALE
 
6.👉30-ndal sĂ”japĂ€eval, 25-ndal mĂ€rtsil 2022 tegin pikema vahekokkuvĂ”tte, kirjutades muuhulgas: VENELANE JÄÄB SISSE (PLAANITAVATESSE RAHVAVABARIIKIDESSE), KÜLMUTAB KONFLIKTI, SEST UKRAINLASEL EI OLE JÕUDU SUUREMATEKS PEALETUNGIDEKS JA VENELASTEL POLE KA ERITI JÕUDU ISE EDASI MINNA.
🔎SĂ”ja lĂ”pptulemus on veel selgumata nii, et jÀÀb kĂŒsimĂ€rk. Hetkel soovivad veel mĂ”lemad osapooled esialgsete eesmĂ€rkide tĂ€itumist – ĂŒks tahaks naabrit Ă€ra vallutada ning pihuks ja pĂ”rmuks teha, teine sissetungija kĂ”ikjalt vĂ€lja lĂŒĂŒa. PĂ€ris kindlasti ei nĂ€e me kummagi soovide tĂ€itumist. 
 
7. 👉Ukraina II VabadussĂ”da. Talv 2024 & 2025 (17. oktoober 2024): Alamteema „UKRAINA ELLUJÄÄMISE TULEVIK – NATO VÕI TUUMARELV”: SĂ”jaliselt oleks seega tuumarelva hankimine peaaegu, et ainuke loogiline variant Venemaa eemale hoidmiseks juhul kui Ukrainale NATO liikmelisust ei anta.
🔎 Olen pikalt pĂŒĂŒdnud selgitada lugejatele, et tuumarelval on ĂŒsna suur osa selles sĂ”jas. Esiteks poleks tuumarelvaga riiki Venemaa rĂŒnnanud, mistĂ”ttu oli see Ă”ppetund kĂ”igile – Ă€ra anna kunagi oma vĂ”imsamaid relvi Ă€ra, sest suurriikide lubadused ei maksa halligi. Teiseks on tuumarelv piisavalt mĂ”juvĂ”imas heidutusvahend, et keegi ei julge tuumarelva omava agressori vastu sĂ”tta otseselt sekkuda. NATO oleks ka, eriti veel sĂ”jaliselt nii vĂ”imeka riigi nagu Ukraina puhul, arvestatav heidutus, et Venemaa rohkem ei prooviks. See on ka pĂ”hjus, miks Putin ei taha NATO laienemist impeeriumi endistesse osadesse. Sellisel juhul oleks impeeriumi taastamise plaanidel suure tĂ”enĂ€osusega kriips peal. 
 
8. 👉SĂŒgis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „MILLAL SÕDA LÕPPEB?” Minu ennustus: septembris 2025 istutakse lĂ€birÀÀkimiste laua taha ja sĂ”ja aktiivne osa lĂ”ppeb. Ennustan, et Krimm jÀÀb Venemaale aga Venemaa taganeb vĂ€lja mujalt Ukraina lĂ”unaosast ja taastub vĂ€hemalt 22. veebruari 2022 eelne seisukord.
🔎TĂ€nase seisuga on sellest ennustusest vĂ”imalikuks jÀÀnud ainult vĂ€lja pakutud aeg, mitte enamat. Aastaid tagasi tundus olevat vĂ”imalik, et Ukraina suudab survestada Venemaa taganema, aga ZelenskĂ”i osa selles, et Ukraina seda pole suutnud, on pĂ€ris suur. President pÀÀstis Ukraina halvimast (jĂ€i Kiievisse), aga tema ambitsioonid rikkusid Ă€ra vĂ”imaluse sĂ”da vĂ”ita (sekkumine pealetungi plaanidesse). Nii, et tĂ€naseks jÀÀme ootama, kas septembris 2025 jĂ”uame vaherahuni vĂ”i mitte.
 
✮ Grupp 3: GEOPOLIITIKA LAIEMALT
 
9. 👉13-s pĂ€ev, 8. mĂ€rts 2022: VENEMAA JA HIINA ON MOODUSTAMAS SELGET LÄÄNERIIKIDE VASTAST KOALITSIOONI JA ON AINULT AJA KÜSIMUS MILLAL NEED KAKS VÕTAVAD SISSE II MS EELSETE LIITLASTE JAAPANILE JA NATSI-SAKSAMAALE SARNASE SELGE VASTANDPOSITSIOONI LÄÄNEGA.
🔎Kuigi Hiina on ettevaatlik, on trend sĂŒvenev. Hiina kĂŒsimus on konflikti ĂŒks tĂ€htsamaid, sest Pekingi valikust sĂ”ltub pĂ€ris palju ka sĂ”ja lĂ”pptulemus. Praegu on Peking kahe vahel. Poliitiliselt tahetakse olla Moskva poolel, majanduslikult lÀÀne poolel, mida Trump on nĂŒĂŒd aina rohkem takistamas, mĂ€ngides nii Venemaale kaardid kĂ€tte. Kas Hiina ĂŒritab Moskvat salaja toetada? VĂ”imalik,aga kindlasti mitte arvestatavas ulatuses ja otse. Kaudselt, nĂ€iteks Vene naftat ostes ning Venemaa majandust jalgadel hoides. Hilisemates ennustustes olen pakkunud BRICSI selle ĂŒhendusena, mis koondab lÀÀnevastased riigid ja mis muutub seejĂ€rel NATO vastaseks poliitilis-sĂ”jaliseks blokiks. 
 
10. 👉20-s nĂ€dala (14. juuli 2022) ĂŒlevaates kordan alalĂ”igus „USA JA HIINA ON KIIRELT TEINETEISEST EEMALDUMAS” oma varasemat ennustust, et Hiina ja Venemaa ĂŒhelt poolt ning lÀÀneriigid teiselt poolt moodustavad kaks eralduvat poliitilist gruppi, mis tulevikus teineteisega sĂ”jaliselt kokku lĂ€hevad kolmandates riikides (Baltikum/Poola ja Taiwan): PIKAS PERSPEKTIIVIS, GEOPOLIITILISEL TASANDIL, ON UKRAINA SÕJA SUURIMAKS TULEMIKS VENEMAA LANGEMINE LAUA TAGUMISSE NURKA, HIINA EBALEVA POSITSIOONI KINDLUSTUMINE NING EUROOPA LIIDU TUGEV TÕUS POLIITILISE JÕUNA. PUTIN ON VENEMAA NURKA MÄNGINUD. NÜÜD EI JÄÄ TAL MUUD ÜLE KUI LOOTA LOKAALSET SÕJALIST VÕITU, LÄÄNE DEMOKRAATIATE LAGUNEMIST MAJANDUSKRIISI TINGIMUSTES NING HIINA ABI. SÕJA SUURIM VÕITJA ONGI VIIMANE NIMETATUD RIIK.
🔎 Siin on muidugi palju muutujaid. Kaua Putin elab ja kui areenilt lahkub, kas see muudab Venemaa impeeriumi taastamise soovi? Kas paremÀÀrmustuv USA suudab jÀÀda Euroopa riikide partneriks vĂ”i saab sellest riigist pigem tugev konkurent vĂ”i ehk isegi vastane? Selge on see, et Aasia on kiirelt tĂ”usmas, Euroopa aeglaselt sama tegemas ning USA on oma liidripositsiooni kaotamas. Praeguse (veel) maailma liiderriigi sisepoliitikat mĂ”jutab Aasiast ja ka Euroopast tulev majandussurve vĂ€ga tugevalt ja seetĂ”ttu ongi USA see kaart kaardipakis, millest kogu mĂ€ng sĂ”ltub. Ühtepidi on tegu sĂ”jaliselt vĂ”imsaima (siiani veel demokraatliku) riigiga, aga see ei pruugi nii enam kauaks jÀÀda. Hiina ja India mĂ€ngivad sajandi teises pooles varsti sama tugevate kaartidega ja USA tajub seda.
 
11. 👉 SUVI 2024 Ukraina II-s VabadussĂ”jas (22.aprill 2024). Alamteema „HIINA ON VÄSIMAS”: Hiina on tĂŒdinemas Ukraina sĂ”ja venimisest ning saab peagi ĂŒheks mÀÀravaks jĂ”uks, kes ĂŒritab sundida Ukrainat alasid loovutama. Nendega ĂŒhinevad kremlimeelsed jĂ”ud Slovakkia ja Ungari ning USA vabariiklaste paremÀÀrmuslik tiib. VĂ€simust on tunda ka Kesk-Euroopas. Saksamaal ja Prantsusmaal oodatakse pikisilmi millal saab tavapĂ€rast Ă€ri edasi ajada ning justkui „kogemata juhtunu” unustada. Siinjuures saab mÀÀravaks kas Trump saab presidendiks vĂ”i mitte. Juhul kui Trump saab presidendiks on see sobiv Kremlile, sest suure tĂ”enĂ€osusega survestab Trump Ukrainat alasid loovutama.
🔎TĂ€naseks on USA presidendi osa selge. Samuti oli ammu enne valimisi juba selge, et Trump vĂ”ib Ă€ssata kĂŒll, et kui kiiresti ta rahu kehtima paneb, aga kui Kreml ikkagi ei taha sĂ”da lĂ”petada, siis ega Venemaa seda ei tee ka. Aga siinkohal tundub mulle, et Hiina osatĂ€htsus muutub seetĂ”ttu mÀÀravamaks. Hiinal pole huvi, et sĂ”da Ukrainas ĂŒleliia kaua tema huvisid lÀÀneriikidega, eriti Euroopa Liiduga, kahjustaks. See pole lihtsalt majanduslikult ega ka vĂ€lispoliitiliselt mĂ”istlik. Samas on Hiina huvi, et Venemaaga ka pĂ€ris tĂŒlli ei lĂ€heks. Hiina muidugi oskab pikka mĂ€ngu mĂ€ngida ja ootab rahulikult, kullisside taga survestades.
 
12.👉 SĂŒgis/talv 2022 ĂŒlevaade (24. oktoober). Alamteema „ON ALANUD PAREMÄÄRMUSLUSE ÜLIKIIRE VÕIDUKÄIK LÄÄNERIIKIDES”: Ajaloos varemgi on ÀÀrmused esile tĂ”usnud just majanduslike kriiside ajal ning selle tagajĂ€rjeks on olnud liitude lagunemine ja sĂ”dade perioodid. Selle pĂ”hjusteks lĂŒhidalt – kĂ”rghariduseta inimeste allajÀÀmine konkurentsis paremate töökohtade nimel ja lootuse kadumine majanduslikule edule, mida majanduskriis vĂ€ga tugevalt vĂ”imendab. See omakorda paneb pettunud valima lihtsaid lahendusi pakkuvaid populiste. Populistide parteide peamiseks probleemiks on autokraatiaihalus, mis vĂ”tab tegelikkuses kĂ”ige rohkem vĂ”imalusi ja vabadusi Ă€ra just nendelt, kes nende poolt hÀÀle andsid.
🔎 LĂ€hiaastatel selgub kui palju muutusi ÀÀrmuskonservatiivide esiletĂ”us toob. Nende populaarsus on suuresti ka liberaalsema poliitika osalise ebaĂ”nnestumise ja samuti ÀÀrmustumise tagajĂ€rg, mitte asi iseeneses. KĂŒll aga ĂŒhendab neid parteisid paljuski Ukraina toetamise vastasus ja see on tĂ”siselt muret tekitav, sest Ukraina edust sĂ”ltub meie julgeolek tulevikus vĂ€ga palju. Lisaks ennustasin mitmes hilisemas ĂŒlevaates, et Trump ei anna 2028 aastal vĂ”imu kĂ€est Ă€ra ja sellest tekkinud segadust kasutavadki Hiina ja Venemaa Ă€ra. Üks rĂŒndab Taiwani, teine Baltikumi.
 
✮ Grupp 4: USA 
 
13. 👉SÜGIS/TALVE ALGUS 2024 Ukraina II-s VabadussĂ”jas (14.juuli 2024). Alamteema „USAs ON TULEMAS SEGADUSTE KÜMNEND”: Ühisosa on kahel parteil aina vĂ€hem, pole enam ka keskele kokku koondunud tavapĂ€rast hÀÀletajaskonda. See on vedanud Ameerika Ühendriigid olukorda, mis pole enam teab mis kaugel suuremast segaduste ajast vĂ”i lausa kodusĂ”jast. Seega ennustan – 2028 AASTAL EI LOOBU TRUMP VÕIMUST JA SEE OMAKORDA VIIB USA SISEPOLIITILISSE KEERISESSE, mis tipneb relvastatud kokkupĂ”rgete, autokraatia kehtestamise katse ja vĂ”imalik, et ka pisema kodusĂ”jaga. Ma ei usu, et USAs lĂ€heks suureks kodusĂ”jaks, selle varasemas mĂ”istes, sest USA armee annab vande konstitutsioonile, mitte presidendile. KĂ”ik oleneb muidugi suuresti sellest, et mis on toimunud 2028 aastale eelneval neljal valitsemisaastal ja kes on parasjagu vĂ€ejuhid.
🔎Autokraatia kehtestamine USAs pole kindlasti lihtne, aga samas pole see ka vĂ”imatu. Ennustusi olen teinud sellel teemal juba Ukraina sĂ”ja ennustuslike ĂŒlevaadete algusest saadik, esimest korda vĂ”tsin selle siiski eraldi alamteemana kokku alles 2024. aasta suvel. 
 
14.👉 SUVI 2024 Ukraina II-s VabadussĂ”jas (22.aprill 2024). Alamteema „ELEVANDID MUUTUVAD PAREMÄÄRMUSLIKUKS, MÕNEKS AJAKS”: Ennustan, et USA vabariiklaste paremÀÀrmuslik tiib kasvab ning umbes aastakĂŒmne lĂ”puks vĂ”ime mĂ”neks ajaks lugeda Vabariikliku Parteid (mille logoks on USA lipuvĂ€rvides elevant) ĂŒsna selgelt pigem paremÀÀrmuslikuks parteiks. NĂ€htus on ajutine, sest vandenĂ”uteooriatel pĂ€rmitaignana kerkiv paremÀÀrmuslus, mis maailmas praegu kulutulena levib, ongi kĂ€inud lÀÀneriikidest ĂŒle aeg-ajalt esineva lainena, mis on olnud peaaegu eranditult majanduslanguste perioodide tagajĂ€rg ja vastandub liberaalsete parteide ebaĂ”nnestumistele. Edukaks pole see kunagi osutunud ega saagi osutuda, sest baseerub solvumisel ja vihkamisel ning kĂ”netab vaid madalama haridustasemega elus pettunuid (haridustasemel ja edukusel on enamasti vĂ€ga suur seos).
🔎Eks vaatame, mis saab ja kas ka nii ĂŒldse lĂ€heb. Samas alamteemas ennustasin nĂ€iteks Johnsonile peagi spiikriametist ilma jÀÀmist, aga sellega panin pĂ€ris kiiresti puusse. 
 
15. 👉SÜGIS/TALVE ALGUS 2024 Ukraina II-s VabadussĂ”jas (14.juuli 2024). Alamteema „TRUMP VIIB EUROOPAST VÄED VÄLJA”: Pakun, et kui Trump vĂ”imule tuleb, veab ta suure osa USA vĂ€gedest Euroopast vĂ€lja.
🔎 Praeguseni pole seda veel juhtunud, kuigi teema tuli arutusele selle aasta alguses. Nii, et ennustus vĂ”ib isegi tĂ€ide minna. Loodame siiski, et mitte. 
 
✮ Grupp 5: SÕJALISED/TEHNOLOOGILISED ENNUSTUSED
 
16.👉16-nda nĂ€dala (16. juuni 2022) ĂŒlevaates pööran pikas alalĂ”igus „Venemaa tankide moderniseerimine” detailselt tĂ€helepanu, millises seisus Venemaa tankid ĂŒldse on. Sisse juhatan selle aga ĂŒleĂŒldise ennustusena tankide tulevikust: TANKIDE KASUTEGUR ON VÄHENENUD EELKÕIGE TANKITÕRJERELVADE VAHEPEALSE KIIRE ARENGU TÕTTU, AGA SELGE ON SEE, ET TANK JALAVÄE TOETAJANA (EELKÕIGE RÜNNAKUS) ON ASENDAMATU, VÄHEMALT VEEL PRAEGUSEL TEHNOLOOGILISEL AJASTUL. Tuleviku moderne tank hakkab olema kĂŒll elektrimootoriga (vĂ€hendab ĂŒhtlasi ka soojusjĂ€lge), kĂŒll mehitamata, kĂŒll droonide ja hunniku lisasensoritega, aga hetkel on tankid kaitserelvastuse arengust maha jÀÀnud ja ootavad inseneride lahendusi tekkinud probleemile.
🔎 Tankide kasuteguri vĂ€henemine tuli eriti ehedalt vĂ€lja 2023. suve vastupealetungil, kus droonid, miinivĂ€ljad ja suurtĂŒkilöögid suutsid Ukraina soomusrĂŒnnaku vĂ€ga kiiresti seisma panna. See aga pole muidugi veel nĂ€itaja, et tankid on iganenud. Pigem on nad arengus maha jÀÀnud ja kĂŒll mĂ”eldakse vĂ€lja trikid, kuidas neid droonide eest kaitsta ja uuesti tĂŒhusamaks teha. 
 
17. 👉SĂŒgis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „TUUMARELVADEGA ÄHVARDAMINE TOIMIB JA SEE ON MUUTNUD NEED VÄGA AHVATLEVAKS”. Nimelt paneb see kĂ”ik need tuumarelvata riigid, kes nĂ€evad kuidas agressorile, kes tuumarelva omab, antakse de facto koguaeg jĂ€rele ja andeks, mĂ”tlema selle peale, et tegelikult oleks vĂ€ga mĂ”istlik ise ka sellist relva omada. Ennustan, et me nĂ€eme sarnase mĂ”tteviisi geopoliitikasse ilmumist veel selle kĂŒmnendi jooksul, eriti veel siis kui Ukraina sunnitakse lĂ€birÀÀkimiste laua taha ja lÀÀs Ukrainat aktiivselt edasi aidata justkui ei soovi/julge.
🔎 Selgumata, aga poliitiliselt ĂŒsna tĂ”enĂ€oline stsenaarium
 
18.👉 SĂŒgis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „UKRAINA SÕDA ÕPETAB KUI TÄHTIS ON HOIDA ELEKTRITOOTMINE HAJUTATULT”. Üks tuumajaam kuskile (ja veel kolme riigi peale) on julgeoleku mĂ”ttes vĂ€ga halb valik. Mida hajutatum on meie elektritootmise vĂ”imekus, seda raskem on seda ĂŒhe löögiga segamini lĂŒĂŒa.
🔎 See pole kĂŒll mitte niivĂ”rd ennustus, pigem hoiatus meie poliitikamaastiku kurtidele kĂ”rvadele. Agressiivne ĂŒhe Ă€rikildkonna lobi tuumajaama tulekuks on taganud selle, et tuumajaama arutelu ĂŒhiskonnas sisuliselt polegi ja suund on selgelt vĂ”etud tuumajaama suunas. Eks me kaugemas tulevikus nĂ€e kui rumal see otsus oli
vĂ”i siis polnud. Kes seda jaama kaitseb? Kuhu me kolime, kui sellega kriisiolukorras miskit juhtub?
 
19.👉SĂŒgis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „VIIMANE SUUR SUURTÜKIDUELL”. Ukraina sĂ”da on kahe sarnase relvastusega riigi konflikt, mis on maandunud suurtĂŒkisĂ”jaks suuresti seetĂ”ttu, et vastaspooltel pole korralikku manööversĂ”ja vĂ”imekust. TulevikusĂ”jad ei ole kindlasti sellised.
🔎 Ennustus, et nĂ€eme lihtsalt ressursipuudusest tingitud omapĂ€rast pilti sĂ”javĂ€ljal, mis tuleviku suurtes konventsionaalsetes konfliktides enam samasugusena ei toimu. See jÀÀb viimaseks selliseks suureks „hĂ€lbeks” sĂ”jaajaloos. Kas nii lĂ€heb, seda saaksime teada alles aastakĂŒmnete pĂ€rast.
 
20.👉Talv 2023/2024 (november 2023). Alamteema „LASERRELVAD TULEVAD...JA VÕIDAVAD. PARAKU MITTE JUBA UKRAINAS”. PĂ”hjus selleks on vĂ€ga lihtne – laser on relvana vĂ€ga odav. Selle vĂ€lja töötamine praegu maksab muidugi palju ja iga esialgne prototĂŒĂŒp on kallis aga selle kasutamine ei maksa peaaegu midagi. VĂ”rreldes tulirelvaga on see lahingus vĂ€ga odav relv ja see tagab sellele relvaliigile tuleviku. TĂ”si, kuigi suurriikides laserrelva aktiivne arendustöö juba kĂ€ib on samas keeruline hinnata, kas me asume hetkel tulirelva ajastu lĂ”pus vĂ”i mitte.
🔎 Samamoodi sai aastaid enne sĂ”da rÀÀgitud ja kirjutatud droonidest. Miks on droonid mĂ€ngumuutjad? On nad midagi uut? Ei ole. Aga miks nad on tulnud, et jÀÀda? Eks ikka sellepĂ€rast, et nad on ressurssi mĂ”ttes odavad. Kui suudad taktikaliselt (ja pikas perspektiivis ka strateegiliselt) odavalt lahingute pilti muuta, siis oled kindlustanud oma relvale tuleviku. Olin absoluutselt hĂ€mmastunud kui lugesin konflikti alguses kĂ”rgete mundrimeeste arvamusi sellest, et droonid ei muuda eriti midagi. Iga tĂ”hus relv mis suudab olla vastasest vĂ€hem ressursse kulutav (ka kĂ”ige vĂ”imsaimatel riikidel on need alati piiratud), aga teeb Ă€ra teiste sĂŒsteemide töö, on alati edukas. Ja see on pĂ”hjus miks laser tuleb, et lĂ”puks jÀÀda. Areng on igal uuel relvasĂŒsteemil loomulikult ju pikk ja vaevaline, aga siin ei ole kĂŒsimustki, et laser saab lĂ”puks edukaks. Iisrael kasutas droone esimest korda sĂ”ja vĂ”itmiseks juba vĂ€ga kaua aega tagasi, aga alles nĂŒĂŒd on see sĂŒsteem lahinguvĂ€lja valitsema hakanud ja vĂ”ite kindel olla, et muutub aina tĂ€htsamaks.
 
21.👉 SUVI 2024 Ukraina II-s VabadussĂ”jas (22.aprill 2024). Alamteema „EUROOPA ON HAMBUTU”. Selles teemas toon vĂ€lja rea poliitilisi nĂ€iteid, kui nĂ”rk ja killustunud on Euroopa diktatuuridele vastu hakkamises.
// VĂ”ime kihla vedada, et kui lĂ€ks USAs Ă”nneks, siis lĂ€heb Kremli arvates ka Euroopas samamoodi ning Kreml pingutab tĂ€iega, et sekkuda Euroopa valimistesse nĂŒĂŒd ja ka edaspidi.// // Venemaa suunab nĂŒĂŒd palju ressursse Moldova destabiliseerimiseks, mida Venemaa nĂ€eb enda jĂ€rgmise ohvrina enne vĂ”imaliku otsekonflikti NATOga. EL-il pole erilisi vĂ”imalusi Venemaa sekkumist selles vĂ€ikeriigis takistada.//
🔎 Euroopa pingutab, aga demokraatlikes riikides on raske valijale pĂ”hjendada, miks peaks ostma laskemoona kui koolil on katus parandamata. Alles siis kui vastase tÀÀk on nina all hakkab eurooplane mĂ”tlema, et vist ikka oleks vĂ”inud. Oma osa on siin ka Venemaa vĂ€ga tĂ”husal ja aktiivsel propagandal, mida sotsiaalmeedias ja netiavarustes trollifarmide abil tehakse.
 
☑ Trobikond aastate jooksul tehtud selgumata ennustusi. Saab nĂ€ha, kas neist midagi ĂŒldse pihta ka lĂ€heb. Esimene neist selgub juba mĂ”ne kuu pĂ€rast, septembris 2025. Kui sĂ”da peaks kestma ka jĂ€rgmisel aastal, siis olen oma ajakavaga kĂ”vasti ees ja tĂ€iega mööda pannud, kui pakkusin, et 2025 on viimane sĂ”ja-aasta Ukrainas. Siis saan hakata siia miinuseid (vĂ”i plusse) lisama. Ja nii, samm-sammult nĂ€ebki, kuidas ennustustel lĂ€heb.

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home