KATKEND (mootorrattad) ülevaatest SÜGIS/TALVE LÕPP 2022

 Aga veidi statistikat ja teadusloba siiski. Teen seda USA näitel, sest seal on teemat kõige põhjalikumalt uuritud. USA-s on näiteks kõigest 3% liiklusvahenditest mootorrattad. Ometigi põhjustab see liiklusvahend lausa 12% avariidest ja 11% surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest. Ainult see, et mootorrattur pole nii kaitstud kui autojuht siiski nii suurt õnnetuste arvu, võrreldes liiklusvahendi enda kogusega liikluses, ei põhjusta. Teadlased on seda küsimust uurinud. Miks siis mootorratturid satuvad nii tihti liiklusõnnetustesse? Pakun, et selleks ei pea lugema minu ülevaadet või olema teemat teaduslikult uurinud tarkpea. Piisab kui linnas elav inimene vaatab suvel tänaval kiirendavate mootorratturite liikluskäitumist. Miks paljud neist siis ikkagi nii riskantselt liikluses käituvad? Sellel on üks põhjus, nimelt haridustase. USA uuringute järgi on magistrikraadiga mootorrataste omanikke kõigest 1,6%. Bakalaureusekraadi omanike on samuti vähe, vaid 16% (võrdluseks, et nii USAs kui ka Euroopas on autoomanikest peaaegu pooled kõrgharitud. Tõsi, kõrge protsent tuleb osalt ka sellest, et kõrgharitud omavad enamasti mitut autot majapidamise peale). Kuidas need kaks omavahel seotud on? Vastus on väga lihtne – soov (või julgus) riskida. Kõrgharidusega inimesed ei kipu oma õnnega liigselt riskeerima. Sellelgi on oma kindel põhjus. Olles niipalju kahte äärmiselt väärtuslikku ressursi – aega ja raha, enda edukusse investeerinud, ei ole kõrgharitud inimesel erilist soovi oma varasemaid pingutusi liiga kergelt nullida (siia tuleb lisada, et noortel tulebki tavaliselt valida kas sõjavägi või ülikool riikides kus on kohustuslik väeteenistus, seega puudub kõrgharitul enamasti ka oskusteave sõjas ellujäämiseks nagunii). See ongi põhjus, miks kõrgharitud inimesed ei kipu riskantset (samas autost odavamat) liiklusvahendit soetama, kuigi nad on suure tõenäosusega parema elatustasemega kui madalamalt haritud osa ühiskonnast. Ja just see riskitaluvus tuleb mängu ka kriisisituatsioonide puhul. Näiteks sõjasituatsiooni lähenedes kipuvad jalga laskma need kellel on kaotada rohkem. Kõrgharitud inimesed, kes on tänu oma haridustasemele olnud tööturul konkurentsivõimelisemad ja koondunud linnadesse, kardavad oma saatuse pärast rohkem kui näiteks maal elavad inimesed, kes on suurema tõenäosusega madalama haridustasemega kuid samas õppinud ise hakkama saama ja riskivad rohkem. Seepärast siis põgenevad inimesed peamiselt suurlinnadest, mitte maapiirkondadest ja nii juhtubki, et suure tõenäosusega on piiri ületav meessoost põgenik käinud ülikoolis.