3D kui elamus

Aastaid on tundunud, et filmitööstuses midagi uut saavutada pole enam eriti lihtne. Kunstilises mõttes see nii ehk ongi, kuigi aeg-ajalt mõni geenius siiski millegi uudsega lagedale tuleb. Heaks näiteks Tarantino Pulp Fiction või siis see mida Matrix kaamera ja montaaziga tegi. Kuid kas sellest ikka piisab tuhandeid lugusid näinud vaataja üllatamiseks.

Kunsti aeglase arenemise kompenseerimiseks on Hollywood pikka aega otsinud ja arendanud uusi tehnilisi võimalusi, millest aastakümneid arendatud kolmedimensioonilise ekraani tehnika on jõudnud lõpuks sellisele tasemele, et 3D ekraane seatakse üle kinomaailma ülesse nagu seeni peale vihma. Tehnika on juba hea, piisavalt odav ning ka filmitootmine on järgi jõudmas.
Esimene 3D tehnikas toodetud täispikk mängufilm on meie kinodesse (täpsemalt siis Coca-Cola Plazasse esialgu) juba jõudnud ning iga seanss on saalid täis müüdud. See näitab uue tehnika elujõulisust.
Arvestada tuleb ka faktiga, et kuigi 2D kino ei kao kuhugi, surub 3D kino järgneva kümnendi jooksul vana tehnika siiski välja. Ja see ei ole lihtsalt suusoojaks öeldud, vaid baseerub faktil - pea kõik täispikad A kategooria filmid toodab Hollywood järgmisel aastal juba 3D tehnikas. Ehmatuseks pole samas põhjust- 2D toodetakse esialgu paralleelselt, kuid võib arvata, et 3D võidukäik saab olema kiire.

Millised on siis esialgsed muljed?
Filmi vaadates ehmatab ära küll kui lind lendab sulle sõna otseses mõttes näkku. Ei taha ette kujutadagi, mis saab kui keegi hakkab tegema vana hea "Hai lõugade" uut 3D versiooni. Kas mõned kinokülastajad jooksevad hai "söögiks saamise" vältimiseks kõige kodinatega kinost välja?
Tegelikult harjub muidugi kähku ning enamus vaatajaid (kaasa arvatud mina) on uuest filmivaatamise võimalusest üsna vaimustatud. Mõningad asjad muidugi häirivad- raske on harjutada ennast subtiitreid lugema, siit moraal noortele - õppige keeled ikka korralikult selgeks! Teiseks on 3D vaatamiseks vajalikud prillid nagu päikeseprillid, sellised tumedad. See aga teeb ka kogu pildi tumedamaks ning vahel lausa häirib kui tume mõnes kohas pilt on.
3D effekt töötab pealegi ainult vastuhelendava ekraani ulatuses. See annab aimu, et suure tõenäosusega lähevad kinoekraanid veelgi laiemaks, et võimaldada 3D efektidel rohkem särada.

Esimene 3D film - "Reis maakera südamesse" on loona suhteliselt keskmine kogupere seiklus ja kahtlemata sellisena see mõeldud ongi- tutvustamaks 3D efekti võimalikult laiemale kinopublikule. Tõenäoliselt õnnestunult.

Nii, et ärge kartke, midagi keerulist seal pole. Saate prillid, istute ekraani taha ning vaatate kuidas näitleja ulatab teile nina alla raamatu ja teil tekib tõesti tahtmine sellest kinni haarata.
On ainult üks küsimus, mis jääb vaevama! Kaua läheb, et istuksime kodudes telerite taga, prillid peas ja laseksime näitlejatel virtuaalses mõttes mööda oma elutuba plahvatusi korraldada? Või uudistelugeja selja tagant Iisraeli tankil tuppa kimada =)

Lahedat 3D maailma tulekut!