MÄNG: Total War: Medieval II

TOTAL WAR on seeriamäng, mis oma algse idee on saanud lauamängust Risk ja mis aastate jooksul arenenud väikesest Shogunist (mis kogu strateegiamängude maailma pahupidi pööras oma 3D juhitavate vägedega ja mängijal enda väejuhina tunnetamise reaalsusega) nüüdse Napoleoni osani, mis lihtsalt haarab end jäägitult tundideks, nädalateks ja kuudeks ja mis parata - mõne puhul ka aastateks.

Total War: Medieval 2 on Medievali esimese osa täiendatud ja päris hästi parandatud versioon.

Mäng ise koosneb, nagu varasemadki Total War-i osad, kahest poolest - kampaaniakaardist (suurest Euroopast) ja siis lahingu juhtimise osast. Sisuliselt on mängija mõne riigi kuningas või keiser või mis iganes muu valitseja ja ajab kampaaniakaardil igapäevast poliitikat, ehitab linnu, treenib sõjaväge ja paigutab seda. Samuti sõlmib diplomaatide abiga erinevaid lepinguid, kingib või nõuab jne.
Kõik nagu päriselt! Olemas on spioonid; kaupmehed; pojad ja tütred, keda siis kas väejuhiks panna või naabrite juurde abielu sõlmima saata; laevad, millega mööda merd rännata; paavst, kellega ristiusu põhitõdede ja vallutuste üle diskuteerida; ristisõjad; islamimaad, kes sinuga kakelda tahavad; mongolid, kes Euroopasse püüavad tungida jne jne.
Mängul on kaasas terve paks raamat ning karbile on kirjutatud maksimaalne vanusenumber mida mängudele üldse pannakse - 16+ ! Aga poliitiline kaart ja riigipoliitika on ainult üks osa sellest mängust! Tegelikult on see mängudeseeria kuulus hoopis oma lahingusimulaatori tõttu. Kui poliitikast väheks jääb (nagu päriseluski) ja kahe naabri väed kuskil kaardil kokku saavad ja üksteisest enam kuidagi mööda minna "ei taha", siis alustab mängija 3D kuvatavat lahingut, mis on tõeline mänguelamus. Võimalusi on nii palju, et esialgu tundub kõik päris keeruline. Õnneks on kõik õpitav (ka mängusisene õpetus - tutorial - osa on olemas), sind saadab soovi korral ka "nõuandja", kes jooksvalt soovitusi jagab ning ka suurest lahingust saad lõpuks "sotti". Mängu niiöelda päris selgeks saamiseks läheb aga ikkagi parasjagu aega.

Alguses juhuslikult alanud kokkusaamisest on saanud aastatepikkune sõprus ning antud mäng on mul arvutis peaaegu alaliselt. Kuna see on nii suur ja võimas, nõuab tarkust ja kavalust ning see ei eelda lihtsalt "lähen ja tulistan kõik surnuks" lähenemist, siis minule see meeldib. Õnneks toetab seda kõike ka graafiline pool ning hea mängitavus.

Vahepeal sain võimsama masina taga proovida ka Napolen Total War-si ning nüüd vast vaikselt unistan võimsamast arvutist :)

FILM: Inception

On rida filme, mida kõigi Hollywoodi reeglite järgi reklaamitakse väga viimase peal teostena ja siis, kui vaatama lähed avastad, et "täitsa tavaline" klizeedest kubisev või mitte millegagi üllatada suutev linateos. Oledki reklaami ohver ja punkt! Ja siis on teosed, mida peaaegu üldse ei reklaamita, kuid mille kohta hakkab nii tuttavatelt, kui ka filmikriitikutelt meedias, paiskuma sinuni väheseid ja salapäraseid infokillukesi, et "mismõttes saab niimoodi ka?" Ja siis sa lähed vaatama ja oled lihtsalt lummatud kui andekas on olnud stsenarist ja kui hästi on tema retseptist kooki küpsetanud rezissöör - antud juhul üks ja sama isik. Vot! Inception ongi täpselt selline teos, mis suudab üllatada. Ja õnneks on sinna valitud vanade kalade asemele (DiCaprio erandiks) noored ja lootustandvad tulevased supertähed - Joseph Gordon-Levitt ja Ellen Page. Ma pakun praegu, 2010 aasta sügisel, et järgmiste Oscarite ja muude auhindade jagamisel saab nominantide hulgas olema vähemalt filmi stsenarist ja rezissöör, ning kindlasti ka tulevikus tugev tegija, Christopher Nolan.

.

KIRJANDUS: John Keegan - Teise maailmasõja atlas

Mõnes mõttes on seda kaardi ja strateegiate lahtiseletamiste põhist teost keeruline lugeda. Lugeja peab väga süvenema. See ei ole meelelahutuslik teos, millest võibki lihtsalt "üle libiseda". Õnneks! Siin pead võtma ikka päriselt luubi ja TÕESTI süvenema nii kaardi kui juttu, et aru saada millest räägitakse.
Kui keegi aga peaks veelgi süvenenumalt soovima mõnda teemasse sisse minna, siis on iga loo juurde antud netilink, kus vastavast teemast pikemalt kirjutatud.
Kui midagi ette heita, siis ehk seda, et kaardid on sageli väga üldised. Selline teos võiks ideaalis olla suuremas formaadis ja täpsemate ning suuremate kaardidega.