7. nädal 14.04.2022

 

7. nädal 14.04.2022

Venemaa kallaletungi viimasel nädalal on uut olnud pigem vähe ja peamised suurimad muutused on olnud poliitilised otsused eri riikides mille märksõnadeks - relvaabi suurendamine. Eelmisel nädalal kirjutasin, et Ukrainale peaks nüüd saatma niipalju vasturünnakuteks soomust ja suurtükke kui võimalik ja lääneriikide eksperdid on saanud sõjalisest loogikast samamoodi aru – selle nädala peateemaks ongi raskerelvade saatmise (esialgu suuresti küll) plaanid. Poliitilised otsused pole aga veel pärisellu jõudnud ja mõned neist plaanidest on väga pika realiseerumise ajaga. Ida-Euroopa lööb siin kiiruses kõik teised üle.

Relvaabi

Ukrainlastel mehi jagub aga mida pole on vajalik relvastus. Märkimisväärse osa vajalikust enda soomusest, keskmaa õhutõrjest ja muust on nad ise juba lahingutes ära kaotanud. Meediast jääb mulje justkui saaks venelased koguaeg kotti, ukrainlaste kaotustest väga ei räägita. Kuid needki on märkimisväärselt suured. Peamine tehnika ja varude kaotamise kahju sündis sõja esimesel päeval ja esimesel nädalal üldse. Raketi- ja õhurünnakutega võeti maha lennukeid lennuväljadel, keskmaa õhutõrjet, ladusid ja kõike muud mille asukohta teati. Siit õppetund meile, et kui venelane koondab suuri üksuseid NATO piiride äärde ja on selge, et võimalus konfliktiks on päris tõsine, siis peaks meil olemas olema variandid, et kõik mis kuskil ladudes seisab ja kasarmutes passib saaks uude kohta viidud või kasarmutest välja kamandatud. Nii rumalat viga ei tohi endale lubada, et lasta raketirünnakutel kõige kallimad ja raskemini asendatavad ressursid esimesel päeval maha võtta. Seda olen ka juba palju kirjutanud, et ka mobilisatsiooniga (kasvõi õppuste katte all) ei tohi jääda hiljaks, see on üks kõige tavalisemaid poliitilisi vigasid mida tehakse ja mis alati valusalt kätte maksab.

Tagasi viimase nädala juurde. Venelased väidavad, et neile anti info slovakkide kingitud S-300 asukohast ning nad lasid selle raketirünnakuga sodiks. Ukrainlased ütlevad, et see on valeinfo aga on selge ka, et kui venelastel see õnnestus siis pole mingil juhul Ukraina huvides seda tunnistada, sest keegi ei saadaks neile siis enam keskmaa õhutõrjesüsteeme. Olen sellest korduvalt kirjutanud, et venelastel on läinud õnneks väidetavalt kohapealt saadud info alusel (Ukraina on venemeelseid agente täis) mitmed Ukraina S-300 maha võtta ja sellepärast ongi kaitsjatel keskmaa õhutõrjes suured lüngad. See jälle omakorda näitab, et meile on mõistlik hiiglasuurte Patriotide asemel muretseda väikesed ja väga mobiilsed Nasamsid.

Sellel ja juba ka eelmisel nädalal on niipalju päris võimsate relvasüsteemide pakkumisi Ukrainale - soomukite, kopterite (USA varem Venemaalt ostetud, mistõttu kahtlen kas need Ukrainasse jõuavad), suurtükkide ja isegi tankide (planeeritavaid) saadetisi. See on hea, tugevdab Ukraina võimet venelastele vastu hakata aga häda on selles, et neid kõiki pakutud asju oleks vaja sinna kohe. Kõik mis vene päritolu on hea aga lääne omaga on keerulisem, nende selgeks õppimine võtab liiga palju aega. Näiteks sakslaste Krauss-Maffie Wegmann pakkus Ukrainale lausa sadat PzH 2000 liikursuurtükki. See ülimoderne ja maailma tippu kuuluv suurtükisüsteem muudaks oluliselt lahingupilti kuid sellega on jälle sama häda. Need on keerulised, väljaõpe kestab pikka aega ning neid saaks tarnida peale lepingu sõlmimist alles 30 kuu pärast. Sakslased pakkusid, et võivad niikauaks sama arvu seda relvastust anda oma armeest ja siis pärast asendataks need omakorda uute vastu kui tehases valminud partiid olemas on. Kokku oleks selle tehingu maksumus 1,7 miljardit eurot. Meeskondade väljaõpe kestaks paraku küll paraja aja nii, et selleks ajaks võib niiöelda kuum konflikt olla taandunud külmutatud konfliktiks. Aga pealetungidel Ukrainas hõivatud alade vabastamiseks oleks neist väga-väga suur abi. Sakslased on pakkunud ka Leopard-1 tanke. Need on vanematüübilised 70-tel pearelvastusena kasutuses olnud tankid, mida saaks jalaväe toena üsna efektiivselt kasutada aga oma tehnikalt on need siiski pigem iganenud. Võib-olla saaks neid veidi moderniseerida ja abiks oleks need ju väheke ikka, lisaks igalt poolt mujalt kokku kraabitud vene päritolu tankidele. Kuid jällegi, väljaõpe võtab oma aja. See ei ole nii, et nõuame vene keelt oskavatele tankistidele (3 meeskonnaliiget) lääne tanke (4 meeskonnaliiget), kus kõik süsteemid saksa või inglise keeles ja siis nädalaga saame asjad selgeks. Aga üldpilt relvaabist pole ikkagi muutunud – abistavad Ida-Euroopa ja USA, kesk-Euroopa riikide abi on olnud üldjoontes ikkagi rohkem plaanide tasemel, kuigi oleks muljetavaldav. Kui Le Pen peaks Prantsusmaal võimule tulema, siis ta on juba öelnud, et Prantsusmaa tunnustaks Krimmi Venemaa osana ja lahkuks NATOst. Kui tal see õnnestuma peaks oleks prantslased jälle mängust väljas ja meile (ja Ukrainale) oleks see vaid väga halb uudis. Teistpidi tasandaks meie jaoks kuhjaga selle Soome ja Rootsi NATOsse astumine. See tähendaks, et meie strateegiline sügavus ulatuks ühtäkki kuni Norrani välja ja meie jaoks oleks see nagu lotovõit.

Mariupol

Linnas suutsid merejalaväelased murda Azovi pataljoni juurde ning nüüd on nad koondanud oma jõud. Venelased väidavad, et merejalaväelased andsid hoopistükkis alla ja ukrainlased ütlevad, et keegi pole alla andnud. Kirjutasin eelmise nädala postituse kommentaariumis kohe, et pigem on tõde jälle kusagil keskel – osad merejalaväelastest on tõesti ellu jätmise lootuses alla andnud. See on esimene kord kui Mariupolist on olnud mingitki vihjet ukrainlaste vangistamisele. Iseasi kui paljud neist ikkagi ellu jäetakse. Kui kunagi mingis umbmäärases tulevikus peaks ukrainlastel minema õnneks ja linn vallutatakse tagasi, siis need jõhkrana tunduvad numbrid mis on olnud Kiievi ümbrusest hukatud tsiviilidest ja sõduritest kahvatuvad päris kindlasti Mariupoli kõrval. Võin kihla vedada, et selles linnas toime pandud jõhkrused ei jää millegagi alla II MS omadele.

Rinnetel toimuv

Izjumi alt on venelased katsetanud väiksemate kolonnikestega välja murda mööda teid aga neid on kõvasti rapitud nii, et suurt edu pole saavutatud. Kuid venelane alles koondab oma põhiüksuseid, vägesid saabub juurde Venemaa kõige kaugematest nurkadest. Üleile nägin fotosid, et lausa Vladivostoki küljel alt liiguvad tankidega rongid Ukraina poole. Mujalt on järelikult juba otsa saanud varud aga teiseks näitab see kui suurt kogust soomust on uus väejuht koondamas Donbassi suunale. Uuest väejuhist rääkides - suur muutus on olnud juhtimise tasandil, mida on meedia ka palju kajastanud. Olen sellest kirjutanud palju, et idarindel ja põhjas oli varem näha, et operatiivtasandi vigasid tehti väga palju ja üldjuhtimine oli killustatud. Lõunas toimisid asjad palju efektiivsemalt ja seda eelkõige põhjusel, et Krimmis ja Donbassis asusid suuremate kogemustega komandörid. Nüüd on venelased juhtimises põhjalikke muutusi teinud ning ilmselt hakkame selle tulemusi järgmisel nädalal ka nägema. Mulle on jäänud mulje, et venelane koondab Donbassi ja Izjumi suunda eelkõige tanke ja suurtükiväge ning nende toel plaanitakse minu eelmisel nädalal pakutud plaani järgi nn Slovjanski kott ümber piirata. Samas on maa veel pehme ja ilm selline sombune ja soojapoolne, et laia tankirünnakut see küll ei soosi mitte mingil juhul kuid ega poliitilise tasandi surve on ka olemas ja 9. mai läheneb, oleks vaja mingitki põhjust pidutseda Punasel väljakul. Seega Moskva vaatevinklist pole tähtis kas soosib ilmataat sõda või mitte, olgu tulemused olla. See võiks iseenesest ukrainlastele soodsad kaardid kätte mängida kui uuel ja kogenud dirigendil pole just piisavalt mõistust ja julgust põhiseltsimehele selgeks teha, et see rikuks lauljate häälepaelad ära sellise ilmaga naabrimehe õuele laulma minna. Teisipidi oleks ukrainlastel sõjaliselt mõistlik (ruumi ju taganemiseks ka jagub) vajadusel ka taanduda aga sel juhul saavutaks Venemaa oma poliitilise põhieesmärgi – Bonbassi oblastite okupeerimise. Nii, et lihtsaid lahendusi pole. Samas, tahaks näha kuidas kehva väljaõppega ja kurnatud vene armee mingit edu ikkagi saavutab?

Vene laevastik

Venelaste survet suurendab nüüd ka hirm ukrainlastele tarnitud laevavastaste rakettide pärast ning edukas raketirünnak Musta mere laevastiku ristlejale. Esiteks sunnib see Musta mere laevastiku laevad sadamatest merele ja rannikust kaugemale, teiseks näitab kui vajalikud on kõigile rinde lähedale jäävad sadamad, mille kaudu on võimalik kiiresti varustust tarnida ning nende kaitse. Odessa suunas nüüd kindlasti enam mingit meredessanti enam ei tule. Ükski relvastusliik pole nii kallis ja nii pikaajalise väljaõppega kui laevastik ja enne ollakse valmis kaotama sada tanki kui mõni suur ristleja või dessantlaev. Venelaste vaatevinklist on just need laevadevastased raketid vast kõige rohkem närvi ajavad, sest niiviisi lülitatakse Musta mere laevastik sisuliselt mängust välja. Pakun, et Balti laevastiku alused liiguvad juba lähiajal siiapoole tagasi. Läänemerel on käima läinud suur NATO laevastike õppus ning poliitiliselt oleks vaja näidata, et Peterburi kaitse pole päris null. Seda tehtaks kindlasti suure meediakära saatel nii, et ega see tähelepanuta jääks. Ühtlasi tõmbaks see Ukraina suunalt meediapildi tähelepanu ära ja saaks NATOt igatepidi kurja põhivaenlasena näidata. Arvestades kui palju meie uudistekanalite sotsiaalmeedia kommentaariumitesse on korralikku eesti keelt kirjutavaid vene trolle (loe: kohalikku kremlimeelset) tekkinud paari nädalaga, siis poleks ime kui siingi see teema väga hästi kanda kinnitaks.

Prantsusmaa

Prantsusmaa poliitikute praegusi avaldusi tuleb vaadelda valimiste kontekstis. 24. aprillil on teine hääletusvoor, selle järel tasanduvad väljaütlemised pisut ära olenemata kumb pool võidab. Samas on sealsel presidendil päris suur võim ning voli poliitikat, eelkõige välispoliitikat kujundada. Prantsusmaa valimistel on suur mõju ka Saksamaale, mistõttu on ka nende ettevaatlik suhe Ukraina sõtta olnud osaliselt arusaadav. Demokraatiates peab arvestama enamike valijate meelsusega ning kaugele ette arvestama ka võimalike muutustega sisepoliitilisel lahinguväljal. Nii ka Le Peni võimule tulekul peab Saksamaa arvestama oma suure tuumariigist naabriga, kuid samas annaks see Scholzile võimaluse muutuda sisuliselt EL liidriks, surudes poliitilisele ääremaale jääva Le Peni suurest mängust välja. See kõik mõjutaks otseselt EL-i Ukraina suunalist poliitikat kus Baltikumi, Poola ning Põhjamaade toetus Ukrainale muutuks veelgi rohkem silmapaistvamaks ja Saksamaa laveerimine kahe pooluse vahel veelgi otsustavamaks. Le Peni võit tähendaks suurt muutust ka Eestis, sest see suurendaks äärmusparempoolsete populaarsust siin märgatavalt ja pole kahtlustki, et Le Pen tuleks siia seda toetust ka otseselt näitama. Igaüks Eesti poliitikas peaks sellega lähenevate valimiste tõttu arvestama ning suhe Ukrainasse ja ukrainlastesse muutuks tulevaste valimiste põhiteemaks, selle on meie äärmusparempoolsed juba varakult ära tabanud. See kõik mõjutaks meie ja põgenike omavahelist suhet ja kahtlemata ka meie Ukraina abistamise poliitikat. Esiteks pole meil enam suurt midagi Ukrainale enda poolt anda ja teiseks peame hakkama kiiruga taastama äraantud varusid siin kohapeal. See oli mõistlik otsus aga niikaua kui ukrainlane meie eest musta töö lahinguväljal ära teeb ja venelast nõrgestab ei saa siin puhkama jääda ja sellest on praegune valitsus hästi aru saanud, mistõttu ka vastavad rahade liigutamised. Niisiis, järjekordne 24-s kuupäev, mis on kuidagi kummaliselt mõjuvaks numbriks saanud. Eks näeme, mida prantslased otsustavad, sinna on veel omajagu aega.

Kirgi kütnud postitus

Minult on sellel nädalal väga palju küsitud kommentaari R. Tamme Sõjanduse kommuunis avaldatud arvamusele. Tegu on kahtlemata põneva postitusega endiselt elukutseliselt sõjaväelaselt kuid seda tuleb ikkagi vaadata eelkõige Iisraeli relvafirma lobisti seisukohana.

Esiteks väidab Tamm, et KV on keskmaa õhutõrje vastu. Ei ole. KV pole kunagi olnud keskmaa õhutõrje vastu. Mida KV väidab on, et selleks, et siia keskmaa õhutõrjet tuua peab olema olemas kõik jalaväele vajalik. Tamm unustab ära lihtsa põhitõe – kõik ülejäänud võimekused õhutõrjest tankideni on loodud ÜMBER jalaväe, mitte sellest olenemata. Piltlikult öeldes, kui jalavägi ei suuda küla hoida siis selle küla taga seisvast kallist õhutõrjesüsteemist pole halligi kasu. Seepärast peabki kõigepealt olema tagatud kõik mis jalaväele vajalik on, alles seejärel saab mõtlema hakata kõigele muule. Pole olemas ka "paanilist vastumeelsust" tankide suhtes. Tank ei ole samuti iseenesest mingi imevahend, mille olemasolu mingil kummalisel moel meid ühtäkki võitmatuks teeks. Tank on loodud I MS-jas jalaväe toetusrelvana tolleaegsest patiseisust välja tulemiseks ja ründerelvana on avatud maastikul tõesti väga efektiivne. Kuid jällegi sama asi – tank on loodud jalaväe toetuseks, mitte jalavägi pole "leiutatud" tanki toetuseks. Miks Eestis tanke pole, sellele on kaks lihtsat vastust. Esiteks raha. Ei ole nii, et ostame kolmkümmend tanki ja siis ongi sellega tehtud. Tankide logistika ja varud, remont ja kõik muu on samuti väga kallis. Teiseks on täna uue põlvkonna tankitõrjerelvade efektiivsus osutumas juba nii heaks, et ilma suuremate insenertehniliste muutusteta on tankist saamas üsna kulukas relv ja selle efektiivsus on ajas langenud. Selleks, et meil tankidest siin hästi varitsusteks sobivatel metsastel aladel kasu oleks peaks neid olema märkimisväärselt palju ühe väikeriigi jaoks ja ma kahtlen kas see oleks mõistlik kulutus olukorras kus veel väga palju muud on välja arendamata. Milleks osta ägedat lenksu kui ülejäänud ratast pole?

Teiseks jääb kirjutisest mulje, et kogu KV juhtkond on venelaste kontrolli all ja kui kohe tema pakutavaid asju ei osteta, siis see vaid kinnitab tema väidet. Mulle meenutab see sõnavõtt väga omaaegset Angletoni juhtumit, kes CIA vastuluureülemana nägi absoluutselt kõikides lõpuks vene agente ja pärsis ameeriklaste luurevõimekuse nii hullusti ära, et lõpptulemusena said suurima kahju ameeriklased ise, kellel välisluure oli lõpuks Angletoni vastutegevuse tegevuse tulemusena sisuliselt null. Tema argument oligi lihtsalt selline – nagunii on kõik venelaste käpa all. Vastuluure ongi ju vastase agentide leidmiseks loodud. Kui me ei usuks, et neid siin üldse pole, poleks meil ka vastuluuret. See on aga meil väga heal tasemel olemas ja ikka selleks, et Simme leida. Ega keegi ei kahtlegi, et venelastel on siin oma agendid, samamoodi nagu meie välisluurel on omad silmad ja kõrvad teisel pool piiri aga ega sellepärast ei saa igaühes tonti näha. KV otsustel on täiesti arusaadav loogika ja kui see tanki ja keskmaa õhutõrje lobistide omaga ei ühildu siis on kohe kisa majas, et on ikka reeturid. Küll tulevad lõpuks ka keskmaa õhutõrje ja tankid, kui kõik muu vajalik enam-vähem olemas on ja rahalisi ressursse jagub. Sõda pole ju muud kui olemasolevate ressurssidega teiste ressursside vägivaldne endale haaramine. Ressursid on alati piiratud ja selles ulatuses tuleb teha otsuseid mida on mõttekas muretseda vastasele võimalikult suure kahju tegemiseks, meil siis kaitse seisukohast vaadates. Tankid nendeks kõige peamised küll ei ole. Keskmaa õhutõrje ei saa olla tähtsam kui lähimaa õhutõrje. Ilma lähimaata pole mõtet keskmaal jne. KV otsused on täiesti loogilised, arendamine käib jalaväelasest kaugemale ja kõrgemale samm-sammult.

Sel korral siis palju üldist "loba" ja postitan ka päev varem, homme ju Suur Reede, tähistame seda siis ägedalt omas vabas riigis. Kõlab uhkelt, eksole?