6. nädal 08.04.2022

 

6. nädal 08.04.2022

Nädalaga on toimunud Ukraina sõjaväljal suured muutused. Väiksemad muutused on olnud aga ka välispoliitikas.

Taganemine Kiievi alt

-- Kiievi all kukkus venelane täiesti läbi. Logistika sõltus üksikutest teedest, mille ümbrus oli väikeste aga tõhusate territoriaalkaitseüksuste ja eriüksuste pidevate löökide all nii, et vajalik varustus ei jõudnud vajalikus koguses kohale. Mina pakkusin esimesel nädalal, et ukrainlastel oleks mõistlik Kiievi alla taanduda. Minu pakkumine oli halb ja Ukraina valis palju mõistlikuma ja parema lahenduse. Regulaararmee taandus küll aga nende niiöelda kaitseliit jäi igale poole madistama. Jääda sügavale vastase tagalasse madistama ning nende logistikat soomlaste Talvesõjale sarnaste kiirrünnakutega hävitama nõuab päris head närvi ja julgust. See on meie kaitseliitlaste tulevane töö. Erinevalt Ukrainast on meil muidugi palju metsa ja selles mõttes lihtsam. Kui te Kaitseliitu astute, siis teadke, et kõik need matkamised ja asjade tassimised ühest metsatukast teise ja muud harjutamised mis teie olemise täiega ebamugavaks teevad on just selleks, et teiegi saaksite sarnaste ülesannetega vastase tagalas hakkama nagu on ukrainlased Kiievi tagalas saanud. Mida parem ja raskem väljaõpe, seda lihtsamini saadakse hakkama reaalses konfliktis. Vahe on lihtsalt selles, et väljaõppest tullakse alati eluga tagasi.

Butša veretöö

-- olen varasematel nädalatel kirjutanud korduvalt, et ei taha mahalastud inimesi näidata (FB ei lase ka, ähvardab konto kustutamisega) aga sellises mastaabis II MS sarnane massitapmine üllatab ikka täiega. Samas kui vene Telegrami kanalite meelsust ja juttu vaadata siis ega nagu ei üllata ka. Algusest saadik on räägitud ikkagi sellist juttu, et kogu maailm on hulluks läinud ja natsideks muutunud ning ainult nemad on õiged mehed.

Olen väga-väga palju kirjutanud ka, et kui mujalt lahingute piirkondadest on ikka näha olnud nii ühe kui teise poole vangivõetud vastaspoole sõdureid siis üks erand torkab eredalt silma - Mariupol. Tšetseenide videod "lahingus osalemisest" on selgelt lavastatud ja mina väidan, et nende ülesandeks on hoopis kättesaadutega tegelemine ning see, et ellujääjaid ei oleks. Neil on olnud videosid kus nad lähevad "vihje peale" kuskile majja, et väidetavaid ukraina sõdureid kätte saada aga leiavad ainult nende vormirõivaid. See tähendab, et ukrainlased on ehk tõepoolest tsiviilidena jalga lasknud või siis on riided seljast ära võetud ja siis nendega "tegeletud". Kui Mariupolis olevat alla andnud merejalaväelased, siis videot uurinud OSINT tüübid väitsid, et selle video alguses on ilmselt tõesti ukrainlased aga vähemalt pool väidetavast üksusest on pigem ümberriietunud venelased. Siis saab ju väita, et hullult suur üksus andis alla. Täiesti võimalik, et osint kuttidel on ehk õiguski, riideid jäävad ju kättesaadud azovlastest alles. Ukrainlased väidavad, et need on kõik hoopis varem vangilangenud ukrainlased. Keeruline aru saada kes õigust räägib, venelane petab vähemalt poolega ja ega ukrainlasedki taha öelda, et mingi väeosa end täiega vangi andis. See oleks moraalile tohutu löök.

Ukraina luure andmetel on Mariupolis ka mobiilsed krematooriumid, seega mahalastutest ja piinatutest jälgi ei jää. Kui see nii on, siis tegutsevad nad üks-ühele natsi-Saksamaa stiilis. Mobiilsed krematooriumid olid natside leiutised. On olemas ka tšetseenide Telegrami kanal aga sinna pääseb ainult liikmeks astudes (mitte jälgijana) ning eks nad vaatavad, et sa ikka oleks Venemaalt. Saan aru, et üsna põhjalikult kontrollitakse liituja tausta ja seetõttu pole kanali kasutajate arv väga suur. Sellisel "naised saunas rääkisid" tasemel on Telegramis olnud vihjeid, et seal näeb azovlastest vange ja nendega "tegelemist".

Idarinne

-- Nädal tagasi jäin kangekaelselt oma vana ennustuse juurde, et venelane üritab Izjumi ja Krõvõi Rigi suunal. Mõkolaivist ülesse on neil hetkel siiski kehv seis ja sealt nad vast läbi ei murra aga Izjumist on nad eilse seisuga tõesti välja murdnud. Kuid nüüd on näha, et venelane on muutunud palju ettevaatlikumaks ja ei võta enam suuri eesmärke. Izjumist väljamurde peamine strateegiline eesmärk oleks liikuda Dnipro suunal, et ukrainlaste lõunarinne kotti tõmmata aga praegu on näha, et nad vististi ei riski nii suurelt ette võtta ja üritavad hoopis Slovjanski/Kramatorski suunda, kuhu lõunast Donetski poolelt tuleb samuti rünnakuteravik. Ehk siis, nad on hakanud mõtlema nii, et selle asemel, et korraga suurt tükki hammustada, lähme edasi väiksemate haaramiste haaval. Kõigepealt lõugadena kahelt tiivalt üks väiksem ja lähemal olev eesmärk, siis jälle järgmine lähedal asuv sihtpunkt. Nii saab pika aja peale vast üsna kaugele ja teiseks ei veni varustusliinid pikaks. Kolmandaks jäävad rünnakualad suurtükiväe laskeulatusse ja see on ründe toetamise jaoks väga tähtis. Arvestades, et venelased on kogu oma jõu nüüd väiksemale rindealale koondanud on neil rünnakujõudu rohkem kui varem. Samal ajal ei saa Ukraina igalt poolt mujalt kõike ära tuua. Kaitsjal on muidugi alati eelis nagu ikka aga nüüd on jõuvahekorrad arvuliselt rohkem venelaste kasuks kui varasemalt. Eks näeb kuidas sel nädalavahetusel ja järgmisel nädalal venelane edeneb ja kas nende väikeste rünnakute strateegia töötab. Kui see peaks töötama, siis on oodata karmi II MS aegse rindesõja sarnase pikaaegse konflikti jäämist. Seda, et sõda kestab aastaid olen kirjutanud siin juba tüütult palju aga praegu on veel initsiatiiv venelase käes. Kohe kui ukrainlane suudab rünnakud seisma panna siis ei teagi mis venelane asjade muutmiseks teha kavatseb. Minuarust pole jäänud varsti peale suurema mobilisatsiooni eriti variante. Selleks peaks aga muutma siseriikliku propaganda sõnumit - erioperatsioonist peaks saama sõda. Kohe kui näeme-kuuleme, et propaganda Venemaal hakkab rääkima sõjast tähendab see ainult üht - mobilisatsiooni.

Lääneriigid justkui on toetamas aga...

-- Lääneriikide tegelik KOHALE JÕUDNUD toetus on sellisel tasemel, et maailma üks väiksemaid riike nimega Eesti on esikolmikus relvaabis. Saate aru mida see tähendab? Teised lubavad meedias suuri toetusi ja numbrid mida justkui saadetakse on neljakohalised aga tegelikuses ei jõua Ukrainasse sellest halligi. Saksmaa meedia nuhkis välja, et Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht eiras nädalaid relvastusettevõte Rheinmetall poolt tehtud pakkumist, mis oleks võimaldanud saata Ukrainasse väga palju vajalikku relvastust ja laskemoona viiesaja miljoni väärtuses. Ta olevat selle lihtsalt "sahtlisse pannud" ja ei rääkinud kellelegi sellest ettepanekust, ilmselt lootes, et nii see ka jääb. Saksa meedia kirjutab, et Lambrecht ei ole oma tööst üldse huvitatud ning sattus sellele postile poliitilise vangerduse tulemusena. Pealegi olevat ta oma valitsetaval alal täiega võhik. Meediasurve all on kantsler nüüd püüdnud kaitseministri ükskõiksust ja isegi vastutöötamist Ukraina abistamiseks välja vabandada aga see kõik näitab kui suurelt mul oli õigus esimesel päeval kui kirjutasin, et Saksamaale ei tasu Baltikumil tulevikus loota. See riik on valmis enda majandusliku heaolu nimel teised veega alla laskma nagu niuhti, tehakse vaid niipalju, et meediapildis enam-vähem viks poiss välja näha. Selles valguses on paari päeva tagune kindral Tod D. Woltersi (SACEUR - Supreme Allied Commander Europe) Kongressile esitatud alaliste baaside idee omal kohal. Keegi peale USA ei ole sõjaliselt võimeline NATOs tegelikult midagi suuremat korda saatma. Saksamaa alles alustas nüüd suure kiiruga armee taastamist, sellega läheb oma kümme-viisteist aastat enne kui sellest midagi looma hakkab. Ka EL on hakkanud looma esialgset kondikava tulevase Euroopa armee loomisel. Kui see ükskord kuju võtma hakkab tõuseb EL maailmas USA ja Hiina kõrval kolmandaks suureks võimukeskuseks. Sinnani läheb aga veel oma pool sajandit aega. Senikaua on meil kõigil üks ühine probleem nimega Venemaa.

Relvastusabist: kui loete kuidas ühed või teised riigid midagi annavad ja oh kui vägev see kõik välja näeb siis esiteks tasub ka vaadata mis on kogused ja teiseks (ja see on kõige tähtsam) abi on abi alles siis kui see kohale jõuab. Suure käraga saatis Tšehhi Ukrainale tanke. Julge käik ja tegelikult väga hea aga esiteks on need vanatüübilised tankid millega pole moodsas sõjas suurt halligi peale hakata ja teiseks on nende kogus nii marginaalne, et sisuliselt oli see rohkem nagu katse vaadata kuidas venelased reageerivad. Lahinguväljal ei muuda see mitte midagi. Sama asi on brittide Mastiff soomukitega. Neilt võetakse kõik moodne asjandus maha ja saadetakse sisuliselt vaid kered. Tähtis on, et nende kogus oleks rohkem kui kümme või heal juhul kakskümmend. Väikese kogusega ei muuda midagi. Ja jälle- Saksamaal oleks midagi saata (ntx Marder soomukid) ja suuremas koguses aga nad on lihtsalt keeldunud seda tegemast. Moskvameelne Ungari saab oma keeldumisi põhjendada sakslaste sarnase tegutsemisega. Kamoon, isegi Austraalia saatis 20 soomukit, Ungari aga pole saatnud mitte midagi. Kordan end juba sajandat korda aga ma tõesti ei saa aru miks see riik EL-is on?

Soome ja Rootsi NATO liikmelisus

-- esimesel sõjapäeval tehtud postituses ennustasin, et Soome ja Rootsi liitumine on nüüd vaid aja küsimus. Kummaline on seejuures, et puht sõjalises ja poliitilises mõttes oleks selline käik loogiline pigem Rootsi, mitte Soome puhul. Soome on Talvesõjast alates eeldanud, et peab jälle üksi hakkama saama ning ehitanud endale ülesse väga hästi välja õpetatud reservidega armee, mis täismobilisatsiooni korral suudaks välja panna pea miljon meest. Lisaks palju moodsat tehnikat ja arvestatav õhuvägi. See teeb Soomest hetkel (kui homme peaks maailmasõda algama ja kõik riigid mobiliseeruksid) Euroopa võimsaima VÄLJAÕPETATUD armee omaniku. Vähe sellest, see oleks suurem kui UK, Saksamaa ja Prantsusmaa kokku. Ma räägin siin väljaõpetatud meestest, mitte laiaulatuslikust mobilisatsioonist, kus peab alles õpetama hakkama kuidas millestki tulistada. See näitab kui tähtis on ajateenistuse olemasolu ning reservväelaste õppused, lisaks maa-ala kaitsele välja õpetatud vabatahtlikud. Soome ei peaks olema NATO liige, tänasel Venemaal ei oleks võimalik Soomet vallutada. Soome teab seda üldiselt hästi ning üks põhjus miks nad on (eriti armees) selle vastu ongi teadmine, et NATO liikmena peaksid nad vastutama ilmselt Baltikumi kaitse eest. Meile sobiks, neile endale mitte, sest siis peaksid nad oma mehi üle mere meid kaitsma saatma ja siit tagasiteed Soome poleks sõja korral enam kerge ette võtta. On väga suur võimalus, et NATO liikmelisuseta Soomet Venemaa ei torgiks. Ajalooline kogemus pluss lisaks tänase Soome võimekus.

Küll aga on enam kui kindel, et Venemaa ründaks 100% Gotlandit ja võimalik, et haaraks enda kätte ka Gotlandi toetamiseks vajaliku platsdarmi Rootsis. See riik ei jääks sõjast välja ka sel juhul kui nad teeksid ennast nii neutraalseks kui vähegi võimalik. Venemaad lihtsalt ei huvitaks, sest Gotlandi hõivamine on vajalik samm Läänemere ja Baltikumi seljataguse sulgemiseks. Selles mõttes on rootslaste eemalehoidumine NATOst lihtsalt väga rumal. Paraku pole Rootsil ajaloolist kogemust ning on säilunud naiivne lootus, et saime varem, saame ka tulevikus. Päris kindlasti ei saa. Rakettrelvade ja tänapäeva tehnoloogia ajastul on sõdade strateegiline sügavus kuni umbes 700 kilomeetrit ning geograafia määrab strateegilised käigud igas sõjas (on seda alati teinud) ning seega on Gotland raudselt osa lahingutealast. See muide on ka põhjus miks Soome on avalikult teatanud, et Soome Natosse astumine oleneb Rootsist. Kui Rootsi astuks Natosse oleks Soomel mõistlik olla osa samast süsteemist, sest sel juhul tuleks Venemaal arvestada kogu Rootsi Nato platsdarmiks olemisega ning venelased oleksid sunnitud ründama ka osasid Soomele kuuluvaid alasid. Igatahes on eilne uudis, et Soome valmistub kiirkorras Nato liikmeks astuma meile väga-väge hea uudis

Venemaa diplomaatiline isoleerimine ja sanktsioonid

-- Venemaa visati ÜRO Inimõiguste nõukogust välja. Peale Hiina ei olnud ükski mõjuvõimas riik selle vastu. Hiinlastest võib ju aru saada, nemadki ei pea inimõigusi millekski. Venemaa jaoks on see aga järjekordne isolatsiooni jäämine. Sellele lisanduvad sellenädalased diplomaatide väljasaatmised aga ega need samas suurt enam midagi muuda.

Sanktsioonidest. Uued sankstioonid on rohkem meedias millegi tegemise näitamine, mitte reaalselt Venemaale mõjuvad. Kummaline, et mõned riigid väidetavalt nõuavad, et osad selle sanktsioonidepaketi asjad hakkaksid kehtima näiteks kolme aasta pärast. Eelmisel nädalal kirjutasin, et lääneriikide ühtsus hakkab tasapisi murenema ning esikohale tõusevad aina rohkem majanduslikud huvid. Seda on võimendanud Saksamaa tegutsemine ning nüüd suurendab seda ka Orbani valimisvõit. Kui Le Pen peaks võitma Prantsusmaa presidendivalimised, siis oleks ELi riikidega küll kellad. Abi Ukrainale jääks kuskile ilusate unistuste valdkonda. Peaksime lootma ainult USAle ning kesk-Euroopa kauaks ära unustama. Ega meilgi siin hõisata pole. Paremäärmuslaste võidu puhul näeksime sama käitumismustrit siin väga kiiresti.

Mida Ukraina vajab?

-- soomust ja suurtükiväge. Tankitõrjet ja lähimaa õhutõrjet nüüd nagu enam-vähem jagub. Usa saadab veel juurdegi. Aga vasturünnakuteks oleks vaja midagi, mis seda osa sõjast toetab - soomukid, tankid, keskmaa õhutõrje ja eelkõige kauglaskesuurtükid. Selle viimasega on läänel endalgi puudus. Lääne tanke ka nagu pakkuda ei saa, väljaõpe kestaks päris kaua. See oleks küll teostatav aga tanke läheks justkui kohe vaja. Argpükslusest jäid vene päritolu lennukidki saatmata. See on vast olnud kõige parem näitaja kui palju on võimalik pelgalt hirmuga saavutada. Lääne lennukite saatmine on juba puhas ulmevaldkonda kuuluv nõudmine ukrainlastel ja seda ei hakka ükski täie aruga väejuht ja poliitik ka tegema.

Mida võiks ukrainlane teha?

-- juhul kui järgmise nädala jooksul saadakse venelaste põhirünnakud seisma, siis oleks aeg Ukrainal proovida ühte kontsentreeritud rünnakut Polohy-Birmak-Berdjansk suunal või siis Hersoni ja Nova-Kahovka tagasivõtmine ja ehk seejärel proovida venelased tagasi Krimmi suruda. Venelaste lõunarinde kottitõmbamine ning Odessa suunaliste varustusteede äralõikamine oleks küll kõva võit ja muudaks olukorda lõunarindel ja sõjas üldse sootuks. Iseasi kas ukrainlasel selleks piisavalt jõudu on. Berdjanski suunal võiks igatahes üritada ja lõigata venelaste lõunarinne kaheks. Aga ma nüüd muidugi mõtlen juba liiga kaugele ette. Kõigepealt tuleb venelaste rünnakud Izjumi suunast maha saada, siis saab alles edasi vaadata kuidas seis on ja kas suuri vasturünnakuid jõutakse ette võtta.

Ja kui loete meie meediast, et venelased on siit-sealt välja löödud, siis ukrainlaste eest on põhjas pigem taganetud, mitte ukrainlased ei ole neid alasid tagasi võitnud suurte pealetungilahingutega. Kus on aga korralike lahingutega venelane reaalselt taganema löödud on Mõkolaivi suund. See edu annab lootust, et lõunarindel on ukrainlastel kõigest hoolimata head võimalused.