08.03 - 13 PÄEV!

08.03 - 13 PÄEV!

Kasutan avalikke andmeid, artikleid, twiite. Püüame pilku peale hoida, et mis toimub ja kus mida on filmitud, pildistatud. Arutame ka mõnel teemal, et miks just nii ja mitte naa.

Eilse päeva kokkuvõte:

Esimene suur tähelepanek oli, et vene kopterid on taevast kadunud. Stingerid tegid eelmise kahe ööpäeva jooksul venelastele selgeks kui tõhusad nad ikkagi on ja see avaldus ka videovoos, mis sõjapiirkonnast saabub. Kui esimestel päevadel lendasid üle Ukraina suured, mitmekümnest kopterist moodustatud rünnakulained, siis nüüdseks on päevasel ajal taevas tühi. Olen näinud vaid ühte vene poole videot kuidas Ka-52 öisele rünnakule lähevad. Nad püsivad kaugel ja lasevad vaid juhitavaid rakette.

Teine ja kõigile arusaadav pilt avaneb kaartidelt - vene rünnak seisab. Lääne luure arvamust, et valmistutakse kolmandaks suuremaks pealetungiks kinnitavad videod ja fotod - rongidega saabub uut tehnikat ning ka mööda maismaad üritatakse varustusekolonne rindele saata. Maismaad pidi veetavate kolonnide juures on juba päevi kasutusel uus trikk - tsiviilsõidukid. Juba eelmine nädal võeti videosse kuidas rongidega saabuvad tsiviilmasinad, millele on Z peale maalitud. Kui ukrainlased sellist kolonni ründama peaksid ja paar masinat pihta saab, pole eriti keeruline Z märgistust maha võtta ja väita, et kuri ukrainlane ründab tsiviliste.

Märkimisväärne osa vene rünnakulaine kinnipidamisel on lääne relvaabil, eriti moodsatel tankitõrje ja õhutõrjerelvadel. Et see on vene poolele olnud väga valus näitas ka Putini öeldu, et nad võiksid relvaabi lugeda sõjaliseks sekkumiseks. Loomulikult nad ei tee seda, sest see oleks eriti jabur ja seda teavad venelased ise ka. Aga sellegipoolest on Javelinidel ja Stingeritel olnud ohtralt tööd ja need on ennast Ukraina avatud maastikul sajaprotsendiliselt tõestanud.

Huvitavaks uueks nähtuseks on saanud Venemaa ja Hiina ühised küberrünnakutelained lääne uudisteportaalidele. Ilmselt on see süvenev nähtus ja on üks esimesi indikaatoreid kui palju selle nädala jooksul need kaks riiki on oma koostööd tihendanud. Väliselt näitab Hiina siiani veel neutraalset suunda hääletades ÜRO-s juba mitmendat korda mitte Venemaaga koos vastu erinevatele lääne dikteeritud resolutsioonidele vaid jäädes neutraalseks aga olen nõus paljude viimastel päevadel avaldatud analüüsidega - Venemaa ja Hiina on moodustamas selget lääneriikide vastast koalitsiooni ja on ainult aja küsimus millal need kaks võtavad sisse II MS eelsete liitlaste Jaapanile ja natsi-Sakamaale sarnase selge vastandpositsiooni läänega. Venemaa on end juba sellesse positsiooni mänginud, Hiina püüab veel laveerida kahe vahel, mitte poliitilise soovi vaid majanduslike kahjude vähendamise nimel. Lõppude lõpuks peab Hiina aga mingi põhimõttelise otsuse tegema, tõenaäoliselt oodatakse sõja tulemust. Analüütikute tähelepanek, et Hiinale tegelikult praegune Venemaa-Ukraina sõda sobib, on ka loogiline - see võimaldab mängida end mõlemale positsioonile välja vastavalt sõja tulemusele ja lääneriikide reaktsioonidele. Kui lääs jääb ühtseks ja Venemaa kaotab, siis ei saa öelda, et Hiina oli valel poolel ja vastupidi. Peaks sõda pikaks venima ja läänes inimesed oma elujärje kehvenemise pärast nurisema hakkama, mis lagundaks lääne ühtsust mõningal määral või Venemaa sõja võitma, siis pole Hiinal keeruline end suure Venemaa sõbrana välja mängida. Teine suur võitja on Venezuela, kelle maavarasid läheb läänel nüüd kindlasti vaja. Ka Indial oleks head võimalused aga India on end Venemaa avaliku toetamisega osalt nurka mänginud. Indial pole kunagi olnud sellist kavalat kaugele ettenägevat välispoliitikat nagu nende naabril Hiinal, mis nõrgendab India võimalusi kasvada potensiaalselt võimsaks suurriigiks ka poliitilisel tasemel.

Läbirääkimised on jälle tupikus kuigi mõlemal poolel justkui soovi oleks. Olen neid läbirääkimisi nimetanud mitte läbirääkimisteks vaid "katsumisteks", a´la et mis tujus naabrimees siis ka täna on ja kas hakkab järgi andma natukene või siis mitte? Teate ju küll episoodi meie parima noore režissööri Tanel Toomi filmist "Tõde ja õigus" kus kõrtsis üksteiselt norimises mõõtu võetakse, et kes julgem ja osavam on. Sellised on läbirääkimised - katsumised, et mis seis siis hetkel on ja kas tänaste pakkumiste peale krimpsutatakse nina või kergitatakse kulme. Keeruliseks teeb läbirääkimised hetkeseis sõjas - Ukraina kaitse peab hästi, eriti veel uute relvasaadetiste toel aga samas pole ukrainlastel uusi elavjõu ressursse. Venelastel pole enam jõudu peale minna aga samas nad saavad tuua ikkagi mõningaid lisaressursse ja niikaua lammutada kauglaskerelvadega. Mõlemal poolel on eduseisuga kellad aga kaalukauss on ometigi nõksa venelaste poole kaldu. Initsiatiiv on laias laastus veel nende käes, kuigi nad on kaotanud ründekiiruse. Kui nüüd uus rünnakulaine peaks tulema ja Kiiev püsib ning venelase edasiliikumine taas takerdub, siis on venelastel küll sitt seis. Ära minna ka ei saa, Putini jaoks tähendaks see poliitilist enesetappu.

Ja Euroopa jaoks on saamas suurimaks mureks hoopis mitte sõjaväljal toimuv vaid üle piiri valguv põgenikemass. Kodust lahkuma sunnitud naised ja lapsed, kes pole milleski süüdi, on pidanud maha jätma KÕIK mille nad on elu jooksul kokku kogunud. Materiaalse varanduse mahajätmine on nohu selle kõrval, et pead sõtta maha jätma isad ja vanaisad, onud ja vennad, sõbrad ja tuttavad. Sellisesse situatsiooni sattunud inimesi tuleb igal juhul lääneriikidel aidata. Seda piinlikum on lugeda kommentaare meie oma sotsiaalmeediast kus inimesed kirjutavad, et miks me neid aitame, et endalgi muresid. Midagi veel küünilisemat on keeruline välja mõelda ja sellistest inimestest on lihtsalt nii kahju. Viisakalt öeldes - aju on aga selle töölesaamisega on olnud vist alati probleeme. Loomulikult on neil õigus, et igas riigis on olemas inimesi kellel on muresid aga ühel päeval võib meil endal teiste abi vaja minna ja siis oleks küll halb kui teisel pool vett öeldakse - meil suva, meil endalgi siin igast jama millega tegeleda.

Ja kauaoodatud rünnakuid Odessale ja Kiievile pole ikka veel toimunud. Tahaks lausa küsima minna, et mida ootate? Vastus on vast, et käsku aga see ongi huvitav, et esialgsest suurest hurraast on saanud väga ettevaatlik astumine aga sellistele võimsatele linnadele pealetung eeldab igatahes hurraamomenti, kiirust, riskimist.

Odessa puhul loodetakse vististi Mõkolaivi langemist, et sealt Odessa kaitset tiivalt haarata, Kiievi puhul lisavägede saabumist ja pideva surve alla pandud ukraina kaitse aeglast taganemist linna tiibadel. Kuid samal ajal antakse ukrainlastele muudkui aega kaitset veel paremini ette valmistada ja lääne relvaabil kohale jõuda. Tulevad karmid lahingud.