16. nädal Ukraina Vabadussõjas. 16. juuni 2022

 

16. nädal Ukraina Vabadussõjas. 16. juuni 2022

Nädal lühidalt:

-- Lääne meedia esikülgedelt on Ukraina sõja uudised kadumas. Scholzi, Macroni ja Dragi visiit Kiievisse kasvatab meediahuvi mõneks ajaks kuid ülemaailmne hinnatõus on siiski vallutamas esilehti.

-- Lahingud on muutunud kõikjal suurtükiduelliks, sest Venemaa püüab vältida kaotusi elavjõus, hoides edukamat Ukraina jalaväge endast eemal, kasutades selleks seda milles neil on suurim ülekaal – suurtükid ja mitmelasulised raketiheitjad. Keskmine ööpäevane kaotuste arv Ukraina poolel on võimsa pommitamise tõttu kasvanud sajalt viiesajale.

-- Türgi jätkab Soome ja Rootsi NATO liitumise blokeerimist ja sellest on saamas pikaajaline poliitika.

-- Märgiline tähelepanek: Venemaal proovitakse taastada NL aegne traditsioon, et koolinädal algab lipuga marssides ja lauldes. Minnakse tagasi ikkagi ühe endise riigi suunas igas mõttes ja juba väga suure kiiruga.

Hea poliitiline ülevaade (USA publikule küll kirjutatud) sõjast ehk mida Venemaa tahab: https://newsletters.theatlantic.com/.../russia.../...

(KOMMENTAARIDESSE KOGUN PÕNEVAMAID INFOKILDE LÄBI NÄDALA. Pikemast geopoliitilisest arutelust huvitunutel tuleb lugeda 13. nädala ülevaadet)

SÕJALINE OSA

Nädala jooksul pole väga suuri muudatusi toimunud. Ukraina taganeb tasapisi Severodonetskist välja. Venelaste edu on tulnud aga väga-väga aeglaselt, nad pole siiani linna tervikuna enda kätte saanud ja see näitab vaid, et jalaväe omavahelises kontaktlahingus on seisud võrdsed ja isegi ukrainlastele edukamad, suurtükiduell ja raskesoomus on veel ainuke, millel venelaste edasitungi edu baseerub. Samas on üldpildis Venemaa initsiatiiv ikkagi säilinud. Ukraina edasitung Hersoni ümbruses on olnud loodetust aeglasem. Sealgi on sündmuste suunajaks peamiselt suurtükiväed. Bahmuti all on venelased jõudnud maanteeni T1302. Järgmise nädala jooksul suudavad venelased tõenäoliselt ka sellest Bahmutist Lõssõtšanski suunas väljuvast maanteest osa oma kontrolli all saada, olles seega vallutanud kõik kolm magistraali ja sulgenud varustusteed Bahmutist kaare sügavusse. Seejärel suunavad nad rünnaku ülesse ümber Bahmuti lääne suunas ja alustavad Izjumi suunalt agressiivset pealetungi Siverskile, et Bahmuti kaare kott Lõssõtšanski selja taga lõplikult kinni tõmmata. Selle õnnestumisel oleks väga suur kogus Ukraina väeüksuseid ümber piiratud. Nende tagasitõmbumine praeguses seisus on juba keeruline. Kui ukrainlased ei suuda Bahmuti ümbruses venelaste edasitungi peatada, siis on lood lähinädalatel muutumas ikka väga kehvaks. Jälgige hoolega kes kontrollib mingitki ala kolmnurgas Bahmut-Siversk-Slovjansk-Bahmut. Sellest kolmnurgast mingigi suurema ala, eelkõige aga nimetatud linnadest kasvõi ühe venelaste kätte langemisel, on olukord kontrolli alt väljumas.

Nüüd jätkan väikese ülevaatega ka sõjas osalevate Vene poole tankide moderniseerimisest (v.a Armata, mida filmiti küll sõja esimesel päeval Ukrainasse sisenemas aga mida Vene armee pole lahingutes siiani kasutanud). Tankide kasutegur on vähenenud eelkõige tankitõrjerelvade vahepealse kiire arengu tõttu aga selge on see, et tank jalaväe toetajana eelkõige rünnakus on asendamatu, vähemalt veel praegusel tehnoloogilisel ajastul. Tuleviku moderne tank hakkab olema küll elektrimootoriga (vähendab ühtlasi ka soojusjälge), küll mehitamata, küll droonide ja hunniku lisasensoritega aga hetkel on tankid kaitserelvastuse arengust maha jäänud ja ootavad inseneride lahendusi tekkinud probleemile. Eks need ka leitakse. Küll aga on näha Ukraina sõja kogemuste pealt, et tank eraldi relvana, ilma jalaväe katteta, on väga kaitsetu ja selliseid II MS aegseid hiiglaslikke soomuskiile enam vast sõjaajaloos ei näegi. Pakun üsna julgelt, et tank kui varasem absoluutne lahinguväljade valitseja on seda positsiooni lahinguväljadel ajapikku ära andmas väga kaugelt laskmise võimega täppisrelvadele, eelkõige suurtüki- ja raketivägedele ning õhujõududele.

VENEMAA TANKIDE MODERNISEERIMINE

Kõigepealt lääne ja Venemaa tankiehituse erinevustest. Esmalt suurus. Venemaa on arendanud tanke võimalikult väikesteks sihtmärkideks. Need on laiad ja madalad ja see on tinginud ka meeskondade suuruse. Lääs eelistab siiani neljaliikmelist tankimeeskonda, s.t inimesest laadijat, kes võimeline teisi asendama ja ideed, et meeskonnal peab olema vabamalt ruumi ja meeskond tabamuse korral paremini kaitstud ja eraldatud laskemoonavarust. Venelastel on tankis kolmeliikmeline meeskond, laadija on asendatud automaatikaga. Ruumi kokkuhoiu tõttu istuvad venelased laskemoonavarude otsas. See põhimõtteline erinevus teeb Vene tanki kergemaks ja kiiremaks, kuid jätab meeskonna kaitsetumaks. Lääs rõhub meeskonna kaitsele, paremale (elektroonilisele) tehnoloogiale sihtimiseks ja juhtimiseks. Samas on tankid raskemad, kulutavad rohkem kütust ja on kallimad ehitada, mis tähendab, et tankide tootmise arv on väiksem. Venelased rõhuvad igas aspektis massile, ka soomusvägedes. See on sisuliselt nende II MSja õppetund, mille kogemustest saadud põhimõtteid nad muutnud ei ole. Nõukogude Liidu ajal arendasid venelased tervet plejaadi tankitüüpe korraga. Arvati, et on vaja erinevaid tüüpe ja igaühe jaoks jagub ka erinevaid ülesandeid. Arenduses olid korraga erinevad tankitüübid PT-76, T-10, T-54, T-55, T-62, T-64, T-72 ja T-80. Liidu lõpu poole ohtrate erinevate mudelite arendamise ideest loobuti ning sõelale jäid ainult T-72, T-80 ja T-90. Parem vähem aga paremini. Üldjoontes sama suhtumine on ka läänes. On riigiti üks rasketanki tüüp ja sellest piisab. Peamiseks argumendiks on mõlemal poolel hiiglasuurte kulude kokkuhoid, ka tootmise lihtsustamine ning kokku koondamine. Ometi ei ole iseseisev Venemaa siiani lõplikult loobunud mitme eri tankitüübi arendusest. Uuesti võeti ette kõik kolm ning püütakse neid täiustada, lisades sellesse ritta nüüd ka Armata. Kõige suuremat tähelepanu on saanud T-72 ehk selle moderne variant T-72B3. Sellest on saanud Venemaa põhiline ja arvukaim lahingutank (main battle tank) ja see peaks olema kasutuses kuni Armata selle välja vahetab. See täiustatud variant vanast T-72st sai uue mootori, mis suurendas selle mobiilsust. Täiustatud Relikt ERA (reaktiivsoomus) suurendab kaitset tankitõrjerelvade eest. Sosna-U termosihiku lisamine (koos tavalise 1A40-4 tüüpi sihikuga) parandab kordades T-72B3he võimet tuvastada sihtmärke ja võidelda halva nähtavuse tingimustes. Peamist kahurit 2A46 on samuti värskendatud, et see suudaks kasutada uuemat laskemoona. T-72B3M on vanema T-72B3 edasiarendus. Lisati termokaameraga sihik komandörile, et too saaks iseseisvalt sihtmärke otsida ja seejärel kahuri sihtmärgile juhtida. Selgituseks, et tanki komandör pidi varem mõnda sihtmärki nähes selle suuna sihturile teada andma, et too saaks siis toru avastatud vastase suunda keerata. Tank aga liigub teatavasti kahuritorni all sinna kuhu tanki juht selle suunanud on. Seega on tanki liikumissuund ja kahuritorni suund väga sageli kaks eri asja. Segadust kuipalju ja siin tulidki esile hea väljaõpe ja meeskonna koostöö. Nüüd aga võimaldab selline elektrooniline sihtimissüsteem otsida termokaameraga (see on tänapäeval moodsa tanki puhul „must be“ variant) tankijuhil eraldi sihtmärke ja jälgida ümbrust. Sama tehnoloogiat kasutab sihtur kahuritoru suunamiseks ja tulistamiseks. Nüüd kui tanki komandör näeb oma eraldiseisvas termokaameraga süsteemis sihtmärki ja parasjagu sihtur midagi muud tulistamas pole, siis saab komandör nupuvajutusega suunata kahuritoru, sihturi tegevusest hoolimata, uuele sihtmärgile. Tema sihikusüsteem on primaarne selle käsu ajal, sihturi süsteem sekundaarne, umbes nagu lennukitel on kapten ja kaaspiloot, kellel samad süsteemid aga üks või teine saab juhtimise oma kohalt üle võtta. Kahur pöörab kähku uude suunda. Seda nimetatakse nn küti-tapja (hunter-killer) võimeks. Selline süsteem on lääne tankides olemas juba ammu. Näiteks Ameerika M1A2-s on selle tehnoloogia nimi Commander's Independent Thermal Viewer ehk „CITV“ ja Leopard 2A5-s „PERI-R17A2“. Neis tankides on süsteemide juhtimine küll veidi erinevalt lahendatud kuid idee sama – kaks samal ajal vaatlejat, mõlemad vajadusel sihturid. Nii Abramsis kui ka Leopardis on tankikomandöril võimalik sihturi töö vajadusel täiesti üle võtta, ise kahurit juhtida, sihtida ja tulistada. Kes tahab seda oma käega proovida siis NATO soomusvägedele simulaatorite tootja annab välja oma tankisimulaatorist ka nn tsiviilisikute varianti, üsna kallist simulaatorit nimega Steel Beasts Personal Edition. Sellega õpetatakse reaalselt tankimeeskondi välja. Näiteks USA sõjaväeakadeemia West Point tellis selle simulaatori armee varianti hiljuti mitutuhat eksemplari. Ka näiteks Soomes kasutatakse seda tankistide väljaõppes jne. Tsiviilisikutele mõeldud simulaatori variandil on puudu lisaprogrammid mis simuleerivad vägede juhtimistasandeid ja palju muud aga soomustehnika osa on kõik detailideni sama ja muidugi erakordselt täpne. Loomulikult, see ei ole tavapärane mäng, graafikale ei ole rõhku pööratud ja midagi lihtsat selle kasutamises ka pole sest lihtsalt mängimiseks pole see ju mõeldudki aga asjahuviliste jaoks on see maksimum mida saada võib.

Tagasi Vene tankide juurde. T-80st on kõige moodsam variant T-80BVM. Sellel on ka Sosna-U, kuid sellel pole traditsioonilist 1G42 optilist sihikut. Sosna-U on kasutusel laskuri peamise sihikuna. Varuks olev PDT-sihik on selgelt kehvem, sellel puuduvad Sosna-U ja 1A40-4 sihikutel olevad sihtmärgi automaatse jälitamise (NATO standardis kasutatakse sõna „juhtima“ inglise keeles ehk „LEAD“) võimed ja GLATGM raketi (juhitav tankitõrje rakett) juhtimise tehnoloogia. Selgituseks, et LEAD võimekus tähendab lihtsustatult seda, et kui sihtmärgi lukustad ja seda ekraanil „jälitad“, siis süsteem suunab tankitoru automaatselt, arvestades sisse ka sihtmärgi kiiruse ja kauguse. LEAD süsteem keerab toru liikuvast sihtmärgist ettepoole, arvutades sihtmärgi kiirust/kaugust ja mürsu kiirust arvestades vajaliku laskmisnurga välja. Umbes nagu pead arvestama jalgpalli mängides, et kuhu meeskonnaliikmele, kes mingis suunas jookseb, palli sööduks ette lüüa, et see soovitud kohas temani jõuaks. LEAD tüüpi süsteem teeb tankist moodsa tanki, ilma selleta oled sa vastasest tehniliselt pool sajandit ja rohkemgi maas.

T80BVM-il on vähem erinevaid süsteeme võrreldes justkui paremini varustatud T-72B3-ga. T-80BVM on aga 72B3st ergonoomilisem ja kasutajasõbralikum. Kuna Sosna-U on peamine T-80BVMi laskuri sihik, asub see tankis otse laskuri ees. Mudelil T72B3 on see küljelt väljas, muutes kiire kasutamise keerulisemaks ja pikemaajalise kasutamise ebamugavamaks. T-80ne suur eelis on ka gaasiturbiinmootor. Gaasiturbiinmootor annab rohkem hobujõude kui kui T-72B3 diisel. Gaasiturbiin käitub ka külmas paremini kui diisel ja see on Venemaa avarustes tähtis. Mis puutub kaitsesse, siis T-80BVM kasutab Relikt ERA-d, asetades selle tanki kaitse ligikaudu samale tasemele T-72B3-ga. T-80BVM on üldiselt T-72B3-ga võrreldav tank, sellel olevat ka parem taktikaline liikuvus. Samas puudub aga too uuendatud komandöri eraldiseisev termosihik, mis on T-72B3Mil olemas.

T-90M "Breakthrough-3" on kolmas arenduses olev nn peamine lahingutank. Jaanuaris 2017 teatati, et kõik Venemaa teenistuses olevad T-90 tankid läbivad „Breakthrough-3“ tüüpi moderniseerimise. Neid tanke plaaniti moderniseerida põhjalikumalt kui T-72B3sid. Plaaniti paigaldada uus 2A82 kahur (praegused T-90M, T-72B3 ja T-80BVM kasutavad algse 2A46 kahuri uuendatud versioone). Uus kahur võimaldab kasutada pikemaid mürske, suurendades iga lasu võimalikku läbitungimisvõimet vastase soomusest. (Lisan varasemalt räägitud tankisimulaatori jaoks loodud laskemoona andmete tabeli. See on parim lihtsustatud üldandmetabel: http://www.steelbeasts.com/sbwiki/index.php/Ammunition_Data) Kaliiber jääb samaks (125 mm), mis võimaldab kasutada erinevaid mürsutüüpe. T-90M sisaldab ka eraldiseisvat komandöri termosihikut nn kütt-tapja võimekuse tagamiseks. Erialastes artiklites on juhtitud tähelepanu, et osad uuendatud T-90M-ed on varustatud ainult Sosna-U tüüpi sihturi sihikuga ja PK PAN tüüpi komandöri sihikuga, mis mõlemad sisaldavad Prantsuse sõjatööstuse toodetud komponente. Mis puutub kaitsesse, siis T-90M-id kasutavad Reliktit nagu T-72B3 ja T-80BVM, kuid T-90M kasutab laialdaselt ka reaktiivsoomusest moodustatud nn tornirõngast ja tagumist šassiid kaitsvat reaktiivkaitset. T-90M-l on ka varasemate T-90 variantidel kasutatud Shtora Active Protection System (APS). See on siis elektro-optiline kaitsesüsteem, mis mõeldud segama laserkiiri. Tanki tunnuseks on nn "silmad" (T-90le iseloomulikud kaks kuubikut nagu kaks silma kahuritorni eesosas), mis moodustavad tankitõrjerakettide vastase Shtora segamiskomponendi (jammers). Uuel mudelil need eemaldatakse kuid säilib rakettide väljalaskmise avastamise ja tõkkesuitsu automaatse väljapaiskamise võime. Mudelitel T-72B3 ja T-80BVM see võimalus puudub. T-90M-le peab plaanide järgi sobima ka täiustatud reaktiivkaitse Malachit ERA (kasutatakse Armata tankidel). Samuti on kavas T-90M varustada Afghanit APS-iga (samuti venelaste moodsaim tankitõrjerakettide avastamise ja segamise süsteem).

Nii, et nagu näete, plaane on palju aga kas need kõik peale Ukrainas toimuvat korralikku sauna niipea ka teoks saavad, see on iseasi.

POLIITILINE OSA

RELVAABI JA SELLEGA SEOTUD MURED

Relvastuse puudus on tekitanud küsimuse kuidas edasi. Peagi pole vene tüüpi laskemoona ega relvastust enam abina võimalik jagada, sest seda läänel lihtsalt pole aga lääne tehnikale üleminek nõuaks põhjalikku väljaõpet, mida takistab väga paljuski üsna tüüpiline probleem – ukrainlaste kehv inglise keele oskus. Ukrainlased oskavad pigem vene keelt võõrkeelena, inglise keele populaarsus on olnud alles viimase aja trend. Lisaks, selleks et korralikku väljaõpet teha peaks mingi osa sõduritest lahinguväljadelt eemaldama. See pole hetkel mõistlik ja ka võimalik. Kiirendatud korras relvastuse õppest poleks samuti kasu, sest kallis ja efektiivne relv ei annaks mingit eelist kui seda ei osata vajalikul tasemel kasutada. Heaks näiteks on USA kingitud Switchblade droonid. On tekkinud olukord kus efektiivsete lääne tapjadroonide asemel kasutavad ukrainlased ikkagi odavaid tavatarbijale mõeldud droone, sest nad ei taha oma väheseid ja kalleid relvi kasutada. Odavad droonid, mis kannavad pomme ja granaate, on mugav ja lihtne kasutada, pealegi nende asjatul kaotamisel ei saa ülemustelt peapesu.

Sama probleem on veel kallimate tehnoloogiate õpetamisega. Mitmikraketiheitjad muudaksid oluliselt lahingute käiku Ukrainale soodsamas suunas aga need eeldavad põhjalikku väljaõpet, mis võtab aega. Aega paraku Ukrainal pole. Lisaks on lääneriikidel veel üks suur probleem. Nimelt ei ole läänel korralikku pilti mis lahinguväljal töötab ja mis mitte. Ei teata mis on olnud edukas ja mida võiks edasi arendada ja mis on olnud ebaõnnestumine. Ukrainlaste soovimatus sedasorti infot jagada, sest see võib tähendada ka mingitest relvadest ilmajäämist tulevikus, tekitab olukorra kus sõjaväelased läänes ei tea millest on olnud reaalselt rohkem kasu ja millest mitte. Selline kinnisilmi aitamine võib Ukrainale valusalt ka kätte maksta hoiatavad USA eksperdid.

Ja veel üks aina süvenev probleem. Kuna kogemustega kutselised sõdurid saavad aina pikemaks veniva sõja tõttu surma ja haavata asendatakse neid vähese väljaõppega vabatahtlikega. See tähendab aga, et moodsate relvade kasutegur väheneb veelgi ning väljaõppe olulisus tõuseb. Läänel oleks mõistlik väljaõppe osa tugevamalt enda kontrolli alla võtta enne kui suuremas koguses lääne relvastust abina kohale saata. Kui enne muidugi ei teki huvi „mängust väljuda“, sest „kodus on suuremad probleemid, hinnad tõusevad, endagi varud vähenevad“ ja muu selline lääneriikides pead tõstev demagoogia. Putin aga hõõrub rahulolevalt käsi, sest temal on siht silme ees – hoida survet niikaua kuni vastane ja eriti tolle liitlased väsivad. Ja paraku nad väsivad. Ja isegi kui midagi lääneriikidest saadetakse, on kogused piinlikult väikesed, et meedias näidata, et miskit tehakse aga tegelikult oodatakse ikkagi „suhete normaliseerumist“. Eriti paistab selles osas silma Kesk-Euroopa, lähemegi siis nüüd kohe selle piirkonna juurde.

KESK-EUROOPA LUBADUSED

Saksamaa taganeb juba nii paljudest lubadustest, et paneb lausa kulmu kergitama. Olen olnud Saksamaa tegevuse suhtes kriitiline kogu aeg ja kuigi vahepeal tundus, et Saksamaa on 180 kraadilist pööret tegemas, siis nüüd peab kahetsusega tunnistama, et paraku on olnud mul ja paljudel teistel, kes Kesk-Euroopat julgeolekugarantii andjatena ei soovita arvestada, pigem õigus. Sõja korral Venemaaga on suured Kesk-Euroopa riigid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia ilmselt valmis Ida-Euroopa üle laskma lootuses, et see säästaks neid.

Prantsusmaa ja Saksamaa omakorda võistlevad Euroopa Liidu juhtriigi positsiooni pärast, mis paneb mõlemat teineteisest erinevaid ideid ja lahendusi pakkuma. Samas seob neid NATOs käiv võimuvõitlus USA mõjuvõimu vähendamiseks Euroopa aladel, mis neil senise ettevaatliku ja Euroopa väikseid üle laskva poliitika tõttu kuidagi välja ei tule. USA mõjuvõim on Bideni poliitika tagajärjel Euroopas hoopis kordades suurenenud. Siia ritta tuleb lisada veel kaks paadikõigutajast riiki, nimelt Ungari ja Türgi. Esimene neist on selgelt Putini käepikendus Euroopas, teine aga võistleb Kreekaga USA tähelepanu eest ja omavahel võimu üle Vahemerel. Türgi on võtnud Rootsi ja Soome NATOsse astumise blokeerimise tõsiselt ette, saavutades pikas perspektiivis vaid enda usaldusväärsuse languse liitlaste hulgas. Kõikide nende suurte Euroopa riikide kõrval on Ida-Euroopa väikesed vaid puhver agressiivse vallutusi ihkava diktatuuri ja demokraatliku Kesk-Euroopa heaoluühiskondade vahel. Juba kaua aega tagasi tehtud RANDI analüüs ütles selgelt, et Baltikumi kaitseks läheks vaja ohtralt elavjõudu ja soomust ja Baltikumil endal pole selliseid jõude kuskilt võtta. Me sõltume justkui nendest suurtest aga nemad jälle ei taha Venemaaga kokkuminemisest midagi teada, isegi kui see oleks neile pealesunnitud käik ja käivituks artikkel 5.

Pakun, et „kolme kuninga“ visiidi eesmärgiks Kiievisse on nõuda läbirääkimiste laua taha minekut, mitte küsimused relvaabist ja selle suurendamisest.

Samal teemal: https://www.err.ee/.../saksamaa-siiski-ei-saada-uusi...

Veel: https://carnegieeurope.eu/strategiceurope/87257...

Veel: https://fortune.com/.../germany-ukraine-weapons-heavy.../

Lisaks tasub lugeda artiklit mille sõnum on lihtne. Putin on valmistumas saamaks Staliniks selle sõna kõige otsesemas mõttes: https://www.thedailybeast.com/kremlin-cronies-say-putin...