15 nädal Ukraina Vabadussõjas. 09. juuni 2022

 

15 nädal Ukraina Vabadussõjas. 09. juuni 2022

Kurnamissõda süveneb. Venelased on hakanud sõjavangi langenuid nn isehakanud vabariikide kohtutes surma mõistma. Kesk-Euroopa pidurdab raskerelvade tarnimist aga sarnaseid sõnumeid on tulemas ka USAst.

(KOMMENTAARIDESSE KOGUN PÕNEVAMAID INFOKILDE LÄBI NÄDALA. Pikemast geopoliitilisest arutelust huvitunutel tuleb lugeda 13. nädala ülevaadet)

SÕJALINE OSA

BAHMUTI KAAR JA SEVERODONETSK

Venemaa hoiab initsiatiivi. Sellegipoolest on Ukraina suutnud näidata mitmel korral ka võimet vasturünnakuid korraldada. Kõigepealt Mõkolaivi all, siis Harkivi all, seejärel siis Severodonetskis ja Hersoni ümbruses. Kuid nendest vasturünnakutest hoolimata on initsiatiiv siiani venelaste käes. Samas on teateid, et kuigi ukrainlaste kaotused on suured, venelaste omad on lausa hiiglaslikud. Vene üsna kriitiline blogija Бойцовый Кот Мурз (tänaseks mahavõetud postituses): Izjumi all metsade puhastamises ukrainlastest ei loetud ohvreid ning peaaegu kõik üksused on verest tühjaks jooksnud. 64ndast ja 38ndast motoriseeritud jalaväebrigaadist on alles vaid sada meest. Sidevahendite puuduse tõttu kasutati kullereid. Piirkonnas viibinud Wagneri üksus keeldus lahingus osalemast. Blogija kirub ka Vene armee väga kehva meditsiinilise abi taset ja meedikute varustust. Haavatud sõdureid jäetakse sageli abita, sest lihtsalt pole millega neid aidata.

Severodonetski kohta ennustasin eelmisel nädalal: Ukraina pool üritab Severodonetskis veel niipalju lahingut üleval hoida, et oleks piisavalt aega Lõssõtšantskis kaitseks positsioone ette valmistada, samas ka kurnata vastast ning kui võimalik ja venelase nõrkus mõnes linnakvartalis tuntavam, veidi ruumi linnas ka tagasi võtta. Tõenäoliselt taganetakse hiljemalt järgmisel nädalal sealt siiski välja Lõssõtšanskisse.

See ennustus kehtib siiani. Linnas on Vene poolt niipalju suudetud kurnata, et nood pidid Ukraina sõdurite ja eelkõige hea väljaõppe ja varustusega Võõrleegioni ees taganema, kuid nädala jooksul on olnud ka Ukraina poole kaotused väga suured ja ukrainlased on sunnitud nüüd omakorda lõputu suurtükitule ees taganema. Ühtepidi näitas Severodonetsk, et vastaste jõud on võrdsustunud ja Ukraina suudab aina rohkem üllatavaid vasturünnakuid peale suruda, teistpidi on näha see millest olen lõputult kirjutanud – Venemaa üleolek suurtükiväes on nii Ukrainast kui ka lääneriikidest üldiselt palju suurem. Laias laastus on suurtüki- ja raketiväed pea ainuke milles Venemaa lääneriikidest ees on. Ka õhutõrje on Venemaal paremini arendatud aga kõiges muus on nad kaugele maha jäänud. Ukrainale pole see siiski lohutav uudis. Vastase suurtükiväe ülekaal annab end igas suunas tunda. Lääneriikide sõjalises mõtlemises tasandab ja ületab selle tehniline ja arvuline ülekaal õhus kuid seda ukrainlastel paraku pole. Seda valusamad on uudised et Saksamaa blokeerib ühte või teist saadetist, näiteks hispaanlaste plaani saata Ukrainale hunnik Saksamaa päritolu relvastust, sealhulgas moodsaid Leopard tanke.

Venemaa üritab Bahmuti suunas edasi tungida nii põhjast kui ka lõunast, et Ukraina kaitse kotti tõmmata. See on neil peaaegu õnnestunud, varustusteed Bahmutist on läbi lõigatud. Jätkuvalt kordan, et mitte Severodonetsk ise pole otsustav koht vaid tagapool kaarel käiv lahing Bahmuti pärast. Ümberpiiramise vältimiseks tuleks Bahmuti suunal olev rünnak tagasi tõrjuda aga seda ei ole Ukraina suutnud. Sinna on venelased koondanud ka oma parimad üksused, muuhulgas Wagneri ja Spetsnazi.

Üldpilt sõjaväljal on aina rohkem kurnamissõja moodi. Seisud on võrdsustunud, kummalgi poolel pole jõudu suuremaid pealetungioperatsioone enam ette võtta. Kord on kaalukauss kaldumas justkui Ukraina poole, siis jälle survestab Venemaa rohkem. Praegu veel viimane. Elavjõu kaotused aga on mõlemal suured ja kusagilt jookseb ka piir, kust edasi enam pole võimalik. Ukrainal on siin võimalusi rohkem sest neil on armeesse soovijaid rohkem kui vaja, Venemaal oleks samuti mehi juurde saada kui mingisugune mobilisatsioon ette võetaks. Nii, et seisud on lahtised. Muide, Saksa luure on väljendanud kartust, et pikaajaline surve võib kahjustada pigem Ukraina armeed rohkem kui Venemaa oma ning pakuvad, et ukrainlased muudkui taanduvad ja taanduvad, aeglaselt küll aga siiski. Mingit võitu kummaltki poolt niipea näha ei ole.

HERSON

Ennustasin juba tükk aega tagasi, et järgmine suurem pealetungi suund saab olema Herson. See on loogiline rünnaku ala, Venemaa on viinud oma üksuseid sealt ära Severodonetski suunale ning Bahmuti alla. Nõrgaks jäänud kaitse annab Ukrainale head võimalused. Sedakorda on Harkivi pealetungil osaks saanud tagasilöökidest õppust võetud ning ukrainlased tungivad edasi ettevaatlikult, suurtükiväge järele vedades ja vastase kaitset kombates. Nende töö teeb keerulisemaks sisse kaevunud vastane ning elavjõu ja eriti tehnika ülekaalu puudus. Poliitiliselt (samuti strateegiliselt) oleks Hersoni vabastamine palju suurem võit kui Severodonetski kaotus. Viimasest välja taganedes poleks strateegiliselt kaotada väga palju. Lõssõtšantskit on kergem kaitsta, pealegi Severodonetskis kulutas venelane ennast nüüd päris korralikult ära. Nüüd on okupandil probleeme Hersonisse kaitseks üksuste tagasi eraldamisega. Kui Bahmuti alt ära võtta, siis kaoks ka võimalus Bahmuti kaare kott sulgeda. Severodonetskist ära tuua pole enam suurt midagi. Ukraina väejuhatus teeb head tööd, tajudes täpselt kus on aja/ruumi/massi/eesmärgi osas parimad võimalused. Hersoni suunal on ruumi manööverdada, vabad varustusteed ning tugev toetus vastase tagalas partisaniliikumise näol. Kui nüüd venelane koondab Hersoni suunale üksuseid, siis jätab ta tühjaks ilmselt Mariupolist põhjas olevaid alasid. Surve Bahmuti kaarele väheneks. Kui nüüd vaid kõik need Ukrainale lubatud abisaadetised kiiremini kohale jõuaks ja ei katkeks. Ukraina pool kurdab, et kohati on puudus isegi tulirelvade laskemoonast.

Spiegel: Saksa luure kardab, et ukrainlased ei pea pikale survele vastu ja venelased muutuvad seetõttu edukamaks, osalt on süüdi lääne suurriikide pidev pidurdamine raskerelvade saatmisel - https://www.spiegel.de/.../olaf-scholz-and-ukraine-why...

POLIITILINE OSA

SAKSAMAA JA PRANTSUSMAA KARDAVAD AJALOO KORDUMIST

Macron: Venemaad ei tohiks alandada.

See mida Kesk-Euroopa liidrid lisaks kõigele muule (löök majandusele ja seega ka nende populaarsusele, mõjusfääride poliitika taastumist jne) kardavad on õppetund ajaloost. Kui sõja kaotanud Saksamaale suruti peale Verssaillesi rahuleping ja pandi kaotaja kõvasti kahjutasusid maksma, siis andis see võimaluse rahvuslikule uhkusele rõhuvatel äärmusparempoolsetel võimule tulla ja kehtestada tolleaegse ühe harituima ja tolerantseima Euroopa rahva üle jõhker vihkamisel baseeruv diktatuur ning asuda sõtta põhimõtteliselt kõigiga. Tulemuseks oli II Maailmasõda ja seda ajal mil kõik veel mäletasid eelmist ja selle lõputuid ohvreid. Macron ja Sholtz kardavad, et venelaste natsionalism võib niigi ajupestud ühiskonnas diktatuurile palju paremad kaardid kätte mängida ning rahva soov neid alandavale läänele kätte maksta annaks poliitilise toetuse ükskõik millisele sõjalisele rumalusele. Ukraina on üks sellistest rumalustest aga tuumarelvaga riigi jaoks pole rumaluste katsetamisel piire sisuliselt olemas. Venemaa kaotus võib panna uhket rahvast oma sõjaväkke veel rohkem panustama, et lääneriikidele koht kätte näidata. Sarnaseid sõnumeid on Vene poliitika tipust viimasel kuul kõlanud ohtralt, rääkimata propagandakanalitest mis on selliseid väljaütlemisi täis. Kesk-Euroopa hirm tundub tekitavat olukorra mille eest olen väga pikalt hoiatanud – soovi Ukraina läbirääkimistesse survestada nii, et nad oleksid sunnitud midagi Venemaale oma aladest loovutama. Enda naha päästmine hirmust III MS ees tekitaks jälle omakorda uue efekti. Venemaa näeks Euroopa sellist käitumist nõrkusena ning võtaks ette lihtsalt uue vallutuse. Kaotajaks oleks Ida-Euroopa riigid. Kesk-Euroopa päästmise nimel toodaks ohvriks need, kes Kesk-Euroopalt kaitset on otsinud. Oleksime tagasi eelmise aastasaja alguses. Sinu seismine mahalaskmiskomando ees päästaks sakslase ja prantslase samast saatusest. Kas meil oleks huvi sellise tuleviku vastu? Jõuan tagasi järeldusele millest olen kirjutanud esimesest päevast peale – USA on meie ainuke variant. Samas, ka Biden on hakanud kahtlema kas Putinil enam varsti ehk midagi kaotada pole?

Sellel teemal: https://foreignpolicy.com/.../us-russia-war-ukraine.../...

Veel: https://www.atlanticcouncil.org/.../its-time-to-show.../...

KRÜPTORAHANDUS JA MUUD VENEMAA VASTASED SAMMUD

Tilgub infot, et Venemaa kasutab Ida-Euroopa ja Hiina krüptorahandusega tegelevaid firmasid rahade liigutamiseks. Lääneriigid on siiani vältinud krüptorahadega tegelavate äride vastastest sanktsioonidest selle äri marginaalsuse ja kindlate tehingute jälitamise keerukuse pärast kuid on võimalik, et mingeid piiranguid hakkavad lähiajal kehtestama riigid eraldi, et kaosesse vajuvat rahapesu tõkestada ja krüptorahaäri kontrollida. Üks võimalus oleks maksustamine aga seadusloome tegutseb teadupärast aeglaselt ja seadusandjad ei jaga enamasti sellest uuest tehnoloogiast halligi. Veel üks võimalus Venemaa vastaseks liigutuseks oleks selle riigi kuulutamine paariariigiks nagu Põhja-Korea või Kuuba. USA on Ukraina vastavasisulise palve siiani tagasi lükanud, sest listist välja võtmine on juriidiliselt keeruline protsess ja võib tulevikus takerduda sisepoliitilistesse intriigidesse. Küll aga oleks see maksimaalne majanduslik karistus mida USA teha saaks. Kolmas võimalus oleks konfiskeeritud varade andmine otse Ukrainale. Biden on selle Eesti poolt algatatud idee tuline pooldaja, USAs aga on sellele juriidilised takistused. Nimelt ei luba seda suure tõenäosusega USA põhiseadus, väidavad paljud juristid. See takerduks kohtuvaidlustesse ja võib arvata, et sõda saaks enne läbi kui kohtuveskid küsimuse arutatud.

UKRAINA TRAKTORID

Venemaa on alustanud teadlikku tegevust Ukraina põllumeeste vastu. Viimastel nädalatel on väga palju teateid ja kümneid fotosid purukslastud traktoritest Ukraina põldudel. Moskva eesmärk on ilmne – Ukraina põllumajanduse hävitamine ja viljasaadetiste takistamine. Olenemata sellest mida rahvusvahelisel tasandil räägitakse ei ole kohapeal neil mingit kavatsust lasta ukrainlastel viljatarneteks võimalusi anda. Venemaa võib väita justkui nendel poleks midagi selle vastu, et Odessast laevad välja lasta aga selleks, et seda teha saaks peaks Odessa kaitsetuks jätma ja lausa nende enda sõjalaevad kaubalaevu „eskortima“ laskma Odessast alates. Milline rumal väejuht laseks vana trikina kasutatava Trooja hobuse oma linna? Iroonia on, et niimoodi väites on kerge jätta välismeedias mulje, et hoopis Ukraina ei taha viljasaadetiste veoga alustada. Ründaja on justkui puhas poiss ja ennast päästa üritav agressiooni ohver on see kellele viltu vaadatakse.

HIINA

Hiina on valimas Venemaa toetamisel selgemat joont ning püüab aidata, samas läänega otsesesse majandussõtta sattumist vältides. Sanktsioonidest möödahiilimisest rääkides, nädala üks huvitavamaid tähelepanekuid on, et Venemaa kasutab oma sõpradest kolmandate riikide laevu, et lausa keset ookeane oma kaubalaevu ümber laadida. Sanktsioonid teevad venelastele juba suurt kahju kuigi nad seda tunnistada avalikult ei taha. Sotsiaalmeedias kurdavad venelased aga tühjade lettide ja väga kõrgele tõusnud hindade pärast. Samamoodi nagu nurin on tõusmas läänes, tõuseb nurin ka Venemaal. Hiinal on siin oma roll mängida. Xi Jingping on tulnud välja käsuga, et tema ametnikud mõtleksid välja võimalusi kuidas oma tähtsaimat strateegilist partnerit aidata ilma, et lääne sanktsioonidest ise mõjutatud saaks. Hiina ei ole Venemaa sõda Ukrainas hukka mõistnud ning püüab ka rahvusvahelises diplomaatias peenelt kahe pooluse vahel laveerida. Hiinlased korraldasid venelastega koos kiire ühisõppuse Jaapani külje all ajal kui Biden külastas Tokyot, näitamaks lääneriikidele selgelt kelle poole hoitakse. Hiina püüab olla Venemaaga suur sõber ja Putini ambitsioonide toetaja, rahvusvahelises diplomaatias hoida neutraalset joont ja samal ajal mitte minna vastuollu lääne sanktsioonidega. Sellise diplomaatilise laveerimise häda on aga, et need eesmärgid on teineteisega vastuolus ja neid ei ole võimalik täielikult täita. Pekingit häirib, samas ka soosib nende justkui neutraalset Venemaa suunalist poliitikat, Hiina firmade ettevaatlik suhtumine Venemaaga äri tegemisse. Keegi ei taha sattuda lääne nimekirjadesse ja ärimaailm on end ise Venemaast distantseerinud. Venemaa ja Hiina ärisuhted on sõja algusest alates sisuliselt külmutatud. USA ametnikud ütlevad, et praegu pole näha, et Hiina oleks proovinud süstemaatiliselt tegutseda sanktsioonidest mööda hiilimise nimel. Hiina kõrged ametnikud ütlevad samas, et lääs ei saa Hiinale dikteerida kellega nad äri tahavad ajada ja sõbrad olla ning kellega mitte. Peking on justkui Moskva kõrval aga samas nagu ei ole ka, sest ei soovi valikut teha. Hiina võitleb omaenda huvide eest, öeldakse Pekingist. Nende huvides on aga pigem Venemaa toetamine kui vastupidi.

Guy Verhofstadt: maailm on liikumas tagasi impeeriumide ajastusse ja Euroopa on Ungari pideva vastutöötamise tõttu reageerimiskiiruses teistest maha jäämas - https://twitter.com/guyverhofs.../status/1534804165326737408

Lugege põhjalikumalt ka GLOBSECi küsitlust Ida-Euroopas, millest lühiülevaateid on teinud ka meie ajakirjandus. See on väga hästi ja loetavalt vormistatud, tõesti põnev lugemine: https://www.globsec.org/.../05/GLOBSEC-Trends-2022.pdf...