Ukraina II Vabadussõda 🇺🇦. Aastate jooksul tehtud ennustuste kokkuvõte. Veebruar 2025
Ukraina II Vabadussõda
. Aastate
jooksul tehtud ennustuste kokkuvõte.2025
Minu esialgsest igapäevasest ülevaadetest said peagi iganädalased, seejärel igakuised ja lõpuks iga paari kuu tagant tehtavad ülevaated, mis erinevalt teistest ülevaadetest on algusest saadik rohkem keskendunud tulevaste sündmuste ennustamistele ja lahti selgitamistele, mitte eilsetele sündmustele hinnangu andmisele, mis on minu meelest kerge ja ühtlasi igav. Meedia on eilsete sündmuste analüüse täis. Palju raskem on sadade artiklite ja infokildude analüüsimine ja selle pealt tuleviku ette ära arvamine. Poliitikal ja sõjal on oma kindel loogika ja seetõttu on need suuresti ette ennustatavad. Vaatame siis uuesti üle (nagu ka eelmistel aastatel sai tehtud) kuidas mu suurematel ennustustel läinud on. Tuli üsna pikk, ilmselt on neid ka vähe, kes viitsivad selle läbi lugeda aga vähemalt on peamised asjad siis ühes kohas olemas ja hea üle vaadata endalgi. Ühtlasi annab pildi kogu konfliktist ja teemadest.
Katkend postitusest ja seejärel hinnang:
- õnnestunud
ennustus
🔀- nii ja naa
- veel selgumata
-
ebaõnnestunud
1.
Kaks aastat enne,
6. jaanuar 2020: kordan siis veelkord oma ammust ennustust, et 2019 oli viimane
rahuaasta meie jaoks. Noh, et selle aasta lõppedes oleks näha kui kehv
ennustaja ma olen.
🔀 minu ennustus, et 2020 aasta veebruaris Putin Ukraina suunas üritab läks koroonapandeemia saabumisega vett vedama. Venemaa sõjaväe moderniseerimisplaanid olid lõppenud, armee tehniliselt valmis ja Ukraina vastane propaganda käis täie hooga. Koroona tuli peale ja lükkas tõenäoliselt planeeritud sissetungi lihtsalt kahe aasta võrra edasi. Ajakirjandus on kirjutanud, et Putin peab varasemaid korduvaid edasilükkamisi tagantjärele suureks veaks.
2.
Neli kuud enne,
5. oktoober 2021: minu ennustus 2020 aasta kohta on lükkunud pandeemia tõttu
edasi aga see aeg on nüüd käes - aastal 2022 enne kevadist sula peab Putin
üritama, muidu hakkab tema aeg otsa saama. Seega 2022 aasta veebruar-märts saab
olema see aeg kui oleks loogiline. Suvel oleks ka fine aga see sobiks Ukrainale
vastupanuks rohkem.
Seekord olin
pikalt juba kõiki oma juttudega ära tüüdanud, et nüüd läheb päris kindlasti
Ukrainal keeruliseks. Pakkusin isegi kuupäeva, 9. veebruari väga pikalt ette
aga Hiina nõudmisel lükati rünnaku algus olümpia järgsesse aega nagu täna
teame.
3.
24. veebruar.
Sõja esimene päev. Pikk postitus mis sisuliselt ongi ennustus Baltikumile ja
selles kirjeldan kuidas Venemaal oleks võimalik Baltikum ära võtta. Alguses
ennustan: Kes on järgmine? Baltikum? Nõup. Järgmine on Moldova. BALTIKUMINI
LÄHEB VEEL AEGA, SEE EELDAB UKRAINA KAOTUST. TEEN UUE ENNUSTUSE, ET SELLEKS ON
JUUNI 2028.
Mingisugunegi võit või sellelaadne variant Ukrainas annaks Venemaale
võimaluse jätkata. Kuipalju selle ennustusega täppi läheb näeme alles
aastakümne lõpus. Moldova osas võiks juba praegu linnukese ära panna. Kes
vähegi julgeolekupoliitikat jagab, sellele ei tulnud Moldovas alanud probleemid
ĂĽllatusena.
4.
24. veebruar,
sõja esimene päev: SOOME JA ROOTSI LIITUMINE NATOGA ON POLIITILISELT JA
SÕJALISELT LOOGILINE JA ILMSELT VAID LÄHIAASTATE KÜSIMUS.
Orban ĂĽritas
Soome ja Rootsi liitumist takistada, kuid oli sunnitud USA ja Euroopa survele
järele andma. Soome liitus NATOga aprillis 2023, Rootsi märtsis 2024.
5.
Sõja teine päev,
25-s veebruar. 25nda veebruari postituses kirjutan mida on juba õppida Ukrainas
alanud sõjast. Viies punkt sellest tasuks eraldi välja tuua: 5. Mobilisatsiooni
väljakuulutamine alles peale sõjategevuse algust on sõjaajaloos niipalju tehtud
viga, et täitsa kohe imestan, miks seda ikka veel tehakse. Selle loogika on
poliitiline - mitte anda vastaspoolele casus belli jaoks võimalust. Balti
riigid tegid selle vea 39ndal ntx (lõpuks lasidki väed sisse ja loobusid
mobilisatsioonist) ja me polnud ainukesed. Mobilisatsioon tuleks välja
kuulutada varem, kasvõi õppuste sildi all. Mida suuremaks paisub vastase armee
piiri taga, seda suuremaks tuleb ajada ka enda oma. Kui sa seda alles peale
sissetungi teed, siis on lihtsalt hilja.
🔀 Ukraina kuulutas mobilisatsiooni välja peale sõjategevuse algust. Pean seda siiani Ukraina üheks suurimaks veaks.
6.
4-s päev, 28.
veebruar: Tundub, et venelastel on suuri logistikaprobleeme, muresid kĂĽtuse ja
muu varustusega. Lisaks on venelaste moraal kindlasti madalam kui ukrainlastel.
Nüüd tuleks Ukrainale püüda tarnida niipalju varustust kui see võimalik on.
🔀 Sõja jooksul on olnud Euroopa abi protsentuaalselt suurem kui USA oma, kuid abiandmist on iseloomustanud pidev „pidurdamine“. Venemaa vaatepunktist näitab see vaid lääneriikide nõrkust.
7.
Kuues päev. 2.
märtsi kirjutises pakun, et Ukrainal oleks mõistlik taanduda põhjas kõikide
ĂĽksustega Kiievi alla. Oma ennustustes pakun ka, et Kiiev suudetakse ĂĽmber
piirata kui venelane jõuab Borõsbili lennuväljani.
Ukraina tegi
õigesti ja ei taandunud kõikide üksustega Kiievi alla, vaid hakkas
territoriaalkaitse ja eriüksuste abiga survestama ning hävitama venelaste
tarneliine, päästes nii Kiievi. Selle pakkumisega eksisin kõvasti. Olin üsna
kindel, et venelane suudab Kiievi ĂĽmber piirata aga venelaste edasitung pandi
enne Borõspili lennujaamani jõudmist seisma ning linn jäi piiramisrõngasse
võtmata. Kiievi eeslinnades suudeti kokku koondatud suurtükiväe ja
vasturĂĽnnakute abiga linna sissetung samuti seisma panna ning seejuures
mängiski väga tähtsat osa Ukraina peamiselt noorte, vähese väljaõppega kuid
riskialtite territoriaalkaitsjate enesetapjalikud rĂĽnnakud Venemaa tanki- ja
transpordikolonnidele. Ukrainlased on tunnistanud, et vähene väljaõpe tuli
isegi kasuks, sest noored mehed ei taibanud üldse, et lähirünnakutest kümnete
tankide vastu nii vähese tankitõrjerelvastuse ja suurtükiväe toeta eluga välja
tulla pole enamasti võimalik. See-eest oli tulem täpselt see mida väejuhatus
soovis ja venelaste tarneahel kukkus kokku.
8.
Samas postituses
märgin: Harkivis toimunud pommitamine näitab, et venelased lülitavad sõjas
peagi ümber lauspommitamisele, see linn käib-käest kätte ja ennustan, et
pommitatakse rusudeks. Venelased on valinud linnade purukspommitamise tee, mis
tähendab, et selle lõpetamiseks peaksid ukrainlased alustama vasturünnakute
seeriaid aga kas neil ikka on kaitsest tugevatele vasturĂĽnnakutele ĂĽleminekuks
ka jõudu, see on iseasi.
🔀 see pole siiani muutunud. Sõjast on saanud suurtükisõda ja Ukrainal pole võimekust laiale üldpealetungile minna. Küll aga suutis Ukraina kokku koondada lokaalse läbimurde jaoks vajaliku ressursi ning suutis puhastada kogu Harkivi ümbruse kuni Izjumi ja Lõmanini.
9.
8-s päev, 3.
märts: Odessa on tähtis sihtmärk. Kindla peale proovivad venelased sinna ka
meredessanti. Ukrainlaste äralõikamine merest on strateegiliselt loogiline
käik.
kuna tiivalt
suunduv toetav rünnak jäi Mõkolaivi juures seisma jätsid venelased ka dessandi
ära. Eksisin ennustusega.
10.
9-s päev, 4.
märts: Venelaste ründekiirus on maha surutud. Samas on sõjaliselt pilt muutumas
ikkagi aeglaselt aga järjekindlalt ukrainlaste kahjuks. Seda, et Ukraina on
siiani vastu pidanud ja suutnud Vene rünnaku sisuliselt seisma panna võiks
nimetada isegi mitte väikeseks vaid päris suureks imeks. Paraku on Ukraina
ressursid palju piiratumad kui Venemaa omad, Ukraina sõltub aina rohkem ja
rohkem lääne abist.
kümne päeva reegel kehtis nagu valatult. Sõjanduses arvestatakse, et umbes
10 päevaga selgub modernses vallutussõjas mis seis sõjas jääb, kas üks pooltest
saavutab suure ülekaalu. Ukrainasse sissetung 24. veebruaril oli eesmärgistatud
kui Ukraina riigi, kultuuri ja rahva hävitamine ning Venemaa okupeeritud alaks
tegemine. See ei läinud nii. Peamine eesmärk ehk Kiievi vallutamine ja
Zelenskõi valitsuse mahavõtmine ebaõnnestus. Ja nagu näha Ukraina on sõltunud sisuliselt
ainult lääne abist, kuigi 2024 aastast on hakatud jalgu alla saama ka oma
sõjatööstusele.
11.
10-l päeval, 5
MÄRTSIL KIRJUTAN VÄLJANOPITUD INFOKATKETELE TOETUDES, ET VALGEVENEL POLE
KELLEGAGI RÜNNAKULE APPI MINNA, SEST SÕDURID KEELDUVAD. ENNUSTAN, ET VALGEVENE
EI SEKKU SÕTTA.
nii läkski.
Valgevene pole siiani sõjaliselt otseselt sekkunud kuigi riigi territooriumi
kasutab Venemaa õhurünnakuteks ja raketirünnakuteks.
12.
10-s päev, 5
märts: LAIAS LAASTUS ON TEGU PATISEISUGA, KUS VENELASEL ON VEEL MÕNINGANE
RESSURSSIDE ÜLEKAAL. LÄÄNE RELVAAABI TASANDAB SELLE VÄHEKE VÕRDSEMAKS JA SEDA
KÕIGE VAJALIKEMATES OSADES - TANKITÕRJES JA LÄHIMAA ÕHUTÕRJES. VÄGA SUUR PUUDUS
ON RASKESUURTÜKIVÄEST, MILLEGA OLEKS VÕIMALIK SUUREMAID RÜNNAKUID MAHA SURUDA.
seis on
üldjoontes sama kuigi lääneriigid on üritanud seda probleemi lahendada. Paraku
mitte piisavas koguses.
13.
11-s päev, 6-s
märts: Esimene vaimustus poliitilisest ühtsusest on möödumas ning lääneriigid
(nii nagu Venemaa isegi) on taipamas, et Ukraina paneb vastu (mis on hea) ja
Venemaa ei ole nii tugev kui arvati (mis on ka hea) ja see tähendab, et sõda
jääb venima ja võib halvimal juhul muutuda pikaks külmutatud konfliktiks (mis
on halb). See tähendaks, et majanduslik surve Venemaale tapaks küll väga palju Vene
majandust ja viib juba praegu Venemaa tagasi NL aegsesse suletud majandusega
vaesusesse. Lääneriikides hakkab toimuma aga samasugune suundumus ja kuigi siin
ei saa see olema mitte kĂĽmmet protsendikestki sellest mis toimub Venemaal, siis
vene inimene on harjunud igasuguse jamaga, lääne inimene hakkab urisema juba
siis kui pakk mahla on läinud euro kallimaks, rääkimata sellest kui gaasi ja
kĂĽtuse hinnad kerkivad kiiresti. Oleme harjunud hea eluga ja ei taha midagi
teada selle lõppemise põhjustest, sest nii karm kui see ka ei ole, meile pole
veel ju tääki nina alla lükatud ja niikaua kui seda pole juhtunud nõuame head
elu edasi. Poliitikud peavad sellega hakkama juba varsti arvestama, eriti USA-s
ja kesk-Euroopas.
Sellega on läinud siiani nii ja naa variandis aga lõplik vastus on samas
saamata. Valimistulemused on olnud seinast-seina. USAs valiti populist
justnimelt protestiks aga enamikes Euroopa riikides pole paremäärmuslus veel
riiki üle suutnud võtta.
14.
13-s päev, 8.
märts: VENEMAA JA HIINA ON MOODUSTAMAS SELGET LÄÄNERIIKIDE VASTAST KOALITSIOONI
JA ON AINULT AJA KÜSIMUS MILLAL NEED KAKS VÕTAVAD SISSE II MS EELSETE LIITLASTE
JAAPANILE JA NATSI-SAKSAMAALE SARNASE SELGE VASTANDPOSITSIOONI LÄÄNEGA.
kuigi Hiina on ettevaatlik, on trend sĂĽvenev. Hiina kĂĽsimus on konflikti
üks tähtsamaid, sest Pekingi valikust sõltub päris palju ka sõja lõpptulemus.
Praegu on Peking kahe vahel. Poliitiliselt tahetakse olla Moskva poolel,
majanduslikult lääne poolel. Kas nad üritavad Moskvat salaja toetada? Võimalik
aga kindlasti mitte arvestatavas ulatuses ja otse. Kaudselt, näiteks Vene
naftat ostes.
15.
15-s päev, 10
märts: VENELASTEL JÄTKUB RESERVE PIKAKS VENIVA SÕJA JAOKS ROHKEM KUI NEID ON
UKRAINLASTEL. VAJADUSEL VÕIB PUTIN KASUTADA PIIRATUD MOBILISATSIOONI VÕIMALUST.
Olen korduvalt
ka kirjutanud, et venelastel on ühe sõda muutva käiguna ka üldmobilisatsiooni
variant, kuid see on režiimi ellujäämise seisukohalt riskantne käik, sest võib
hävitada igasuguse toetuse riigi lääneosas, millest võimul olemine suuresti
sõltub. Varjatud mobilisatsioonist sai ametlikult piiratud ulatusega
mobilisatsioon 21. septembril 2022. Ennustus oli seega täpne. Piiratud
ulatusega mobiliseerimist on toimunud ka hiljem, mille lõpptulemina on Venemaa armee
suurus Ukrainast suurem siiani.
16.
15-s päev, 10
märts: ALANUD ON SUUR POMMITAMISKAMPAANIA JA PEAGI NÄEME ILUSATEST UKRAINA
LINNADEST SAMASUGUSEID PILTE NAGU VAREM VÕIS NÄHA SÜÜRIA VÕI TŠETSEENIA
LINNADEST. MARIUPOLIST TEHAKSE PILTLIK NÄIDE, MIS VASTUHAKU KORRAL LINNADEGA
JUHTUB NING SEALT EI LASTA TSIVIILELANIKKE VÄLJA.
Õige ennustus.
17.
18-s päev, 13.
märts: Putinil hakkavad kaardid käes otsa saama. Kui niipea Kiievit ümber
piirata ei õnnestu püüab ta üle riskima hakates kasutada veel jõhkramaid
vahendeid - keemiarelva, okupeeritud aladel arreteerimislainet ja
meeleavalduste jõuga laiali löömist ja piiratud ulatusega mobilisatsiooni.
🔀 keemiarelv on ainuke, milles siinses ennustuses olen eksinud, kuigi ukrainlased vaidlustavad selle mitme juhtumi põhjal. Laias plaanis pole keemiarelvast siiski sõjas igapäevast vahendit saanud. Samas on see variandina siiani olemas, kuid pakun, et Washingtoni välja öeldud punasest joonest, keemia- ja tuumarelva kasutamisest, mööda ei minda. See saab juhtuda vaid siis kui tõesti enam muid käike pole ja režiimi vundament hakkab nähtavalt murenema. Sellega ei näi Venemaal niipea veel probleemi olevat.
18.
19-s päev, 14.
märts: Venemaa on suunamas oma jõudu lõunarindele. Mina nende asemel üldse
Odessale dessanti ei teeks vaid viiks väed Krimmi ja sealtkaudu ülesse läbi
Hersoni Mõkolaivist mööda Lõuna-Ukraina tuumajaama ründama ning osa vägedest
suunaks läbi Krõvõi Rigi Zaporizzija-Dnipro peale. Sellega saaks lausa kolm
väga tähtsat strateegilist sihtmärki korraga sihikule.
🔀seda nad üritasidki aga nende ebaõnneks nägi Ukraina väejuhatus selle idee läbi ning lõi rünnakud tagasi. Küll aga läks venelastel õnneks Krimmist saabunud toetuse abil ära võtta, peale pikka piiramist, Mariupol. Tõsi, pakkusin, et kahel ilusa ilmaga päeval (14-15 märts) Odessa dessandiks sobiv aken on ja venelane ikkagi proovib aga selles osas eksisin. Dessanti pole Ukraina õnneks siiani toimunud ja ei toimu ka.
19.
22-ne päev, 17.
märts: VENELANE KOONDAB ÜKSUSEID HOOPIS LÕUNA-UKRAINASSE, ET SEAL NOVOROSSIA
PROJEKT ELLU VIIA KUI MUUD ENAM EI SUUDETA.
Vallutatud piirkonnad
annekteeriti viimasel septembripäeval 2022. Iroonia, et vaid päev hiljem, 1.
oktoobril, möödus 84 aastat päevast mil Natsi-Saksamaa annekteeris Sudeedimaa.
Erinevused? Lihtsalt 84 aastat ja ei midagi muud. Venemaa käitub
okupatsioonitsoonis sama jõhkralt nagu natsid oma okupatsioonitsoonides II MS
ajal ja põhjendab oma vallutusi samade argumentidega. Venemaa suurimaks
kaotuseks pole mitte sõda vaid imidž.
20.
24-s päev, 19.
märts. Olen oma Novorussia ennustusega veel enesekindlam: umbes järgmise nädala
lõpuks saavutavad Vene väed oma jõu maksimaalse haripunkti, millest edasi pole
võimalik enam intensiivset ründetegevust arendada. Ülejärgmiseks nädalaks ei
jää venelastel muud üle kui kaitsesse asuda. Selleks ajaks aga soovivad nad
vallutada eelkõige lõunas kindlasti tuumajaama ja võimalusel jõuda välja Krõvõi
Rigi ja ehk ka edasi Dnipro suunas. Ennustan, et venelased külmutavad seejärel
konflikti ja kuulutavad vallutatud lõunarinde tagalas välja nn NovoRossia või
Hersoni Rahvavabariigi...või noh, mingisuguse uue moodustise, mis palub end
Venemaa koosseisu liita. See on ka põhjus miks praegu just lõunas toimub
arreteerimislaine ja puhastusaktsioon meeleavalduste mahasurumiseks.
🔀sellega läks nii ja naa. Krõvõi Rigi prooviti aga selleni ei jõutud. Hersoni vabastasid ukrainlased hiljem. Küll aga Novorussia ennustus täitus viimasel septembripäeval. Ka ei ole venelased sõja külmutamist kordagi plaaninud ning nende esialgsed eesmärgid on säilinud siiani. Nüüd sõltub nende sõjaliste tulemuste kinnistamine läbirääkimistest, milles Venemaa sõbraliku Trumpi otsused mängivad otsustavat rolli.
21.
24-s päev, 19.
märts: MARIUPOLI LANGEMINE POLE ENAM KAUGEL, kuid kaitsjad teevad selle
venelastele väga valusaks. Samas on venelased käiku lasknud I MS aegse purukspommitamise
strateegia, mis toob kaasa väga palju tsiviilohvreid.
Mariupol
langes kaks kuud hiljem, sõja 83-ndal päeval, 17-ndal mail.
22.
29-s päev, 24.
märts: täna on NATO kohtumine, kus ilmselt otsustatakse kas ja kuipalju
idatiivale midagi juurde saadetakse ja kas see on ikka veel roteeruv või
edaspidi saavad siin olema alalised baasid. LĂĽhidalt - meie julgeolek ja
võimalik, et ka tulevik on otsustamisel. Kas NATO meid kaitseb? Jah, ta teeb
seda kindlasti aga kas sealpool ka aru saadakse, et see tähendab, et Venemaad
ei saa usaldada ja siin peab olema tugev väekoondis, see on juba teine küsimus.
Kas kaitstakse, selles ma ei kahtle aga kas ollakse valmis ka Kesk-Euroopa
kaitseks tiibadelt lahingutest välja taganema, vot see on see küsimus mida
tuleb meil karta. Seepärast on tähtis, et siin oleks alalised baasid ja oma
kolm-nelituhat meest kindlasti. Ideaalis oleks siia vaja minimaalselt ĂĽhte, hea
oleks kui saaks näha kahte tugevalt soomustatud brigaadi.
🔀sittagi siia miskit väga juurde tuleb nagu näha. Liigutatakse küll, et näidata, et midagi tehakse aga tegelikkuses on kõigil kiire enda armeede jõudluse taastamisega, mis vahepeal täiega unarusse on jäänud. Õnneks kurnab Venemaa end mõneks ajaks Ukrainas ära ja mida kauem see toimub, seda kasulikum Euroopale, ka meile. Paraku.
23.
30-ndal
sõjapäeval, 25-ndal märtsil tegin pikema vahekokkuvõtte, kirjutades muuhulgas:
venelane jääb sisse (plaanitavatesse rahvavabariikidesse), külmutab konflikti,
sest ukrainlasel ei ole jõudu suuremateks pealetungideks ja venelastel pole ka
eriti jõudu ise edasi minna.
Sõja lõpptulemus on veel selgumata nii, et jääb küsimärk. Hetkel soovivad
veel mõlemad osapooled esialgsete eesmärkide täitumist – üks tahaks naabrit ära
vallutada ja pihuks ja põrmuks teha, teine sissetungija kõikjalt välja lüüa. Päris
kindlasti ei näe me kummagi soovide täitumist.
24.
samas postituses
lisan: Ungari ei ole ELi liige olemuselt juba ammu, vaid Putini käepikendus
Euroopas. Orban peab tegema valiku kummal poolel olla tahab.
Ungaril seisab ees karmide valikute aeg, mis on juba sundinud võimu
säilitada püüdvat autokraatlikku Orbanit laveerima Elis liitlaste vahel, püüdes
Ukraina saboteerida niipalju kui annab. Ilmselt astuks Orban EList ka välja kui
sealt mingeid rahasid enam ei tuleks. Paraku on Ungari rahvas ĂĽks
eurosõbralikumaid EL-is üldse. Ennustan siin siis ühtlasi juba lisaks, et see
sunnib Orbanit alustama veel suuremalt kruvide kinni keeramisega ning veab
Ungari selgelt läänest eemaldumise ja Putinile lähenemise teele, kus see riik
juba ammu olnud ongi. Iroonia on, et Elis pole varsti enam riiki, kellel oleks
Ungari väljumise vastu miskit. Küll aga on selge, et ei Ungari ise ega ka NATO
pole huvitatud teineteisest eemaldumisest, toimugu poliitilisel tasandil ELis
mis tahes.
//lõpetasin igapäevaste ülevaadete tegemise ning jätkasin nädala ülevaadetega//
25.
5 nädal: Samal
ajal kui sõda Ukrainas jääb veel kauaks kestma (mina olen pakkunud aastaid,
sest ega venelane kuskile sealt taganeda kavatse, loob aga oma Novorussia ära
nagu ennustasin juba esimestel nädalatel ja nii see tiksuma jääb) on lääs
hakanud vaikselt lagunema ning pakun ĂĽsna julgelt, et sama kiiresti kui
üksmeelt näidati toimub ka lagunemine kui hinnad hakkavad sõjast kaugel
olevates riikides valijatele meelehärmi tegema.
Suuremat sorti lagunemist pole siiani õnneks toimunud, kuigi USA ja Euroopa
on täna teineteisest kiiresti eemaldumas. Küll aga on lääneriikides näha huvi
selget vähenemist ning tüdimust, mis pole ka üllatav. Valimiste laine käis üle ja
see näitas ära lääneriikide elanike suhtumise Ukraina toetamisse. Kus ollakse
Ukraina aitamise poolt, seal Ukrainat mitte toetama ässitavad
äärmuskonservatiivid ei võitnud. USAs tuli populistist Trump võimule pigem
demokraatide sisepoliitiliste vigade, mitte Ukraina teema tõttu. Paljudes
lääneriikides aga on majanduslangusest tingitult paremäärmuslusel ees kuldsed
ajad. Paraku toob see häda Ukrainale ja ka meile.
26.
6-s nädal (08.04):
kui mujalt lahingute piirkondadest on ikka näha olnud nii ühe kui teise poole
vangivõetud vastaspoole sõdureid siis üks erand torkab eredalt silma -
Mariupol. Tšetseenide videod "lahingus osalemisest" on selgelt
lavastatud ja mina väidan, et nende ülesandeks on hoopis sõjavangidega ja
elanikega tegelemine ning tagada, et ellujääjaid ei oleks. Lisaks olevat seal
ka nn mobiilsed krematooriumid, et jälgi ei jääks.
Ka hiljem tulnud infokillud vihjavad, et see võib olla täpne väide. Selle
tõestamine aga jääb tulevikku ajaloolaste ja rahvusvaheliste uurijate
pärusmaaks, kui Ukraina peaks kunagi need alad tagasi saama. Senikaua on see
vaid ĂĽks teooria ja muud ei midagi.
27.
8-s nädal (22.04):
Väidan, et Ukraina on üldjoontes nüüd juba sõda võitmas. Praeguseks on tekkinud
lahinguväljal patiseis – venelane ei suuda enam tempokalt edasi tungida ning
ukrainlane suuremat vastupealetungi alustada. Venelaste vähene edu üksikutes kohtades
tuleb suuresti kahest asjast – rasketehnika arvulisest ülekaalust ja võimsast
suurtükiväest. Ukrainlaste ainsaks probleemiks on suuremate ründeoperatsioonide
korraldamise võimekuse puudumine, mille põhjuseks on raskerelvastuse suur
puudus. Siin jääb loota vaid lääneliitlaste abile.
(kommentaar varasematest aastatest: Harkivi
ja Hersoni alused pealetungid parandasid Ukraina olukorda märgatavalt ja andsid
mõista, et initsiatiiv on kaldunud (vähemalt mõneks ajaks) Ukrainale. Venemaa
üritab seda tasandada masside saatmisega lahinguväljale. Ajaloos on see neile
väga suurte vastaste vastu pikapeale edu toonud ja muudab pilti ka Ukrainas.
Kui lääneriikide toetus kaob on selle efekt veel suurem.) 2025: Nii läkski.
28.
8nda nädala
ülevaates (22.04) ennustan ka Venemaa sõjaliselt järgmised käigud: LOOGILISEM
OLEKS SUUNDUDA NN BAHMUTI KAARE KESKEL SEDA VALITSEVA BAHMUTI SUUNDA.
RĂĽndeteravik tuleks suunata Kramatorski ja Slovjanski peale. Bahmuti kaare
sulgemiseks ründab venelane eelkõige suudmealadesse jäävaid sihtmärke -
Slovjanskit ja Kramatorskit Izjumi poolt ja Kostjantõnivkat ning Bahmuti
Gorlivka poolt. Bahmut valitseb kaare idapoolse osa ĂĽle, see on teede
ristumiskoht ja seega sealt läbi käib suuresti ukrainlaste logistika ning sealt
annaks ka igas suunas edasi rünnata. KÜLL ÕPIME MEEDIAST PEAGI BAHMUTI NIME
KÕIK ÄRA.
Ennustuse
täitumine võttis üllatavalt kaua aega. Enne seda langesid siiski Severodonetsk
ja Lõssõtsansk. See näitab kui aeglaselt venelane liigub ja kui suuri
inimohvreid on venelane valmis tooma Putini unistuste täitumiseks. Kaotada
tuhandeid inimelusid mõne kilomeetri võrra edenemiseks pikkade kuude jooksul? Mille
nimel? Lihtsalt kurb.
29. ![]()
Samas ĂĽlevaates
teen ka veel kaugemale ulatuva ennustuse: peame veel selle dekaadi jooksul
arvestama eelkõige ameeriklastega, mingil määral ka brittidega, kuigi viimase
sõjaline võimekus on ka Külma Sõja järgselt suhteliselt kokku kuivanud. Õnneks
kurnab Venemaa end Ukrainas päris korralikult ära. Karta muidugi on, et kui
olukord peaks enam-vähem „normaliseeruma” ei taha keskmine eurooplane kuulda
midagi sõjavägede eelarvete edasisest suurendamisest ning lootus, et USA
kaitsva vihmavarju all ka enda võimekust jõuliselt arendatakse jääb loodetavast
tagasihoidlikumaks. Samas Venemaa jagab ka keerulises olukorras kopika pigem
armeele kui kuskile mujale.
2025 kommentaar: tundub, et pean oma sõnu sööma
ja USA kindel seljatagune on Euroopa jaoks kadumas. Euroopa ise ei suuda (ega
taha) sõjaliselt piisavalt tugev olla, et Venemaad ohjeldada.
30.
10-s nädal: USA
toetus ja uus Lend-Leasi programm, mis mõeldud Ukraina abistamiseks, on
ajaloolise tähtsusega. Miski ei oma majanduslikult suuremat mõjujõudu tuleviku
Ukrainale kui see Kongressi otsus. Ühtlasi näitab see ära kuhu lääs on
suundumas.
Ukraina sõja tähtsaim tulem geopoliitiliselt on, et lääneriigid on
moodustamas ĂĽhe ja Venemaa, tirides poliitilise toetajana esineva Hiina endaga
kaasa, moodustab teise selgelt eristatava grupi. Nüüd jääb rida riike, kes kas
laveerivad või siis valivad üsna otseselt ühe nendest gruppidest. Kahe vahel
olekuks ruumi eriti enam ei jää. Ühtlasi liiguvad need kaks gruppi sõjalise
kokkupõrke teed, millest tõenäolisemaks pean Hiina ja Venemaa katset tekitada
ainsale sõjalisele arvestatavale jõule ehk USAle kahe rindega sõda, rünnates
kaugemas tulevikus (ennustan 2028 aasta suve) korraga ĂĽks siis Baltikumi-Poola
suunda ja teine Taiwani.
2025 aasta kommentaar: USA valijate tehtud valik Trumpi kasuks lõhub kogu senise julgeolekusüsteemi ja paiskab Euroopa peagi kaosesse juhul, kui EL ei suuda tugevat juhirolli võtta.
31.
11-s nädal (13.
mai): Ennustan – SELLEKS, ET DONBASSI RINDEL LÕUNAST TULEVAT SURVET LEEVENDADA
RÜNDAB UKRAINA JÄRGMISENA ODESSA IDATIIVALE JÄÄVAT HERSONI ja selle taga asuvat
ruumi ning üritab ära lõigata Krimmist tulevad varustusteed. Kui ukrainlastel
peaks kuidagi korda minema venelaste au ja uhkus ehk Krimmi sild ka maatasa
teha, siis oleks Hersoni kaitse venelaste jaoks juba tõsine probleem. Kui nii
ka läheks, siis selle (Hersoni) rünnakuga hakkaks ukrainlased dikteerima juba
kogu sõja käiku.
täpne
ennustus. Herson vabastatigi äkkrünnakuga kuus kuud hiljem, 14-ndal novembril.
32.
11-s nädal (13.
mai): Vene sõdurid on asendamas Föderatsiooni lipukest käisemärgina Nõukogude
Liidu omaga. Kui varem räägiti läänele, et Ida-Euroopa väide NL taastamise
soovidest on jama, siis nĂĽĂĽd enam ei varjatagi. Seda utsitab tagant tugev rahva
toetus ning selle põhjuseks on omakorda režiimi kontrollitav lauspropaganda,
mis on ajanud oma juuri väljapoole Venemaadki. Sakslased nimetavad seda
kollektiivseks süüks – kogu rahvas vastutab koleduste eest, mis nende nimel on
korda saadetud. Kui Saksamaa suruti II MS lõpuks maha ja pandi oma tehtut
tunnistama, siis Venemaad keegi sõjaliselt torkima minna ei kavatse ja lootust,
et Venemaa „mõistuse pähe võtab” nagu nii paljud naiivsed lääne poliitikud
soovivad, on täiesti lootusetu unelm. See riik jääb naabritele ohtlikuks
sellise imperialistliku välispoliitika ajajana veel väga-väga kauaks. Karta on,
et me ei räägi siin aastatest ega isegi mitte aastakümnest vaid veel pikemast
ajaĂĽhikust.
Ja karta on, et selle karmi ennustusega panen täiega täkkesse.
33.
11-s nädal (13.
mai): Putin olevat andnud käsu FSB üksused Ukrainast välja tõmmata ja asendada
need GRUga. Selle põhjuseks on kaks asja – esiteks nn süüdlaste otsimine ja FSB
sobib patuoinaks hästi (sõjaväelt süü ära veeretamise eesmärgil) ja teiseks on see
Venemaa võimumängudes nii suurt osa etendavate julgeolekuametite omavahelise
jagelemise tagajärg. /-/ Teistpidi tähendab aga FSB allajäämine võimuvõitluses
tervele hulgale hästi informeeritud ja haritud luuretöötajatele
karjäärivõimaluste kadumist ja pettumist režiimis. See on kuldne võimalus lääne
luurele, sest ĂĽletulevat saaki hakkab peagi jaguma piisavalt, et paremini
salajase sõja puzzletükke kokku sobitada. „Akvaarium” on alati olnud lojaalsem
kui „Keskus” nagu öeldakse ning nüüd pole lääne luurel vaja muud teha kui õnged
vette lasta.
seda, et FSB
töötajad läände põgenevadki üsna märkimisväärses ulatuses andis sama suve lõpus
oma postituses teada Vene luuret hästi tundev Ghristo Grozev.
2025 kommentaar: FSB on muutumas nĂĽĂĽd, peale
sisepuhastusi, Stalini aegse repressiivorgani NKVD koopiaks, terroriseerides
omaenda rahvast.
34.
12-s nädal (3 kuud
sissetungist, 20.mai): Ja et oleks selge – Ukraina survestamine sõda lõpetama
nii, et nad peaksid justkui veel oma maad venelastele loovutama ”rahu nimel
Euroopas” on väga-väga ohtlik meile. See looks pretsedendi, et justkui
võimaliku konflikti korral kus kokku lähevad NATO ja Venemaa, poleks probleemi
piltlikult öeldes ”ülejäänud Euroopa päästmiseks loovutada kuskilt midagi”.
Karta on, et see mida loovutama hakatakse oleks meetrid meie tagumiku alt.
Sellisele variandile peame vastu seisma absoluutselt kõigi vahenditega, isegi
kui see tähendaks korraliku tüli mõnede liitlastega. Meie seisukohalt peab
Ukrainas olukord olema minimaalselt sama mis enne 24. veebruari.
![]()
![]()
see peab olema
poliitikutele ja diplomaatidele (üldse kõigile) selge nagu seebivesi
2025 aasta kommentaar: ideaalis variant on
jäänudki nüüd unistuste valda. Nüüd soovime vaid, et meid päris maha ei müüdaks
nagu ajaloos varemgi on juhtunud.
Selgumata.
35.
13-s nädal
(26.mai): mobilisatsioon, mida olen nii ammu pakkunud (ja ĂĽhtlasi selgitanud
kui ohtlik see režiimile on) näib aina enam ja enam lähemale tulevat. Siiani
pole mu pikaajaline pakkumine küll õigeks osutunud aga ma ei kahtle, et see
tuleb. Kui ainuvalitsejal on valida paljude halbade variantide vahel, et sõda
edasi kestaks (ja sellega ka tema režiimi ellujäämislootus), siis
mobilisatsioon võib sisepoliitiliselt küll ohtlik olla aga tegelikult on juba
ammu käes aeg kus ilma selleta edasi minek on veel ohtlikum. Kreml loodab
Kesk-Euroopa Ukraina suunalise toetuse lagunemisele ja püüab sõda hoida käimas
niikaua kuni võimalik. Selleks peaks Venemaa suutma Ida-Ukrainas survet üleval
hoida vähemalt kuni suve lõpuni. Putinil tuleks „vastu pidada” kolm kuud. Kas
Saksamaa ja Prantsusmaa valivad Ukraina toetamise lõpuni või algabki suuremat
sorti Ukraina survestamine rahule kasvõi maa-alade loovutamise hinnaga? See
ongi põhiküsimus, sest mida lähemale talvele, seda rohkem hinnatõus ja
energiakriis Kesk-Euroopa hea eluga harjunud riike närima hakkavad.
🔀Mobilisatsioon, piiratud ulatuses, tuli septembri lõpus. Venelased lahendasid selle nii, et suunasid osalise käsukorras väkke kutsumise ja rahaga meelitamise Venemaa kaugematesse ja vaesematesse piirkondadesse, saades niimoodi piisavalt kahuriliha, et lihtsalt inimlainetega, ja ohvreid lugemata, ukrainlasi taganema sundida. See strateegia tõi mõningat taktikalist edu, kuigi suurt pilti pole väga muutnud. Paraku pole Ukrainal ülisuure deserteerumise tõttu jõude, et vastu hakata.
36.
14-s nädal (2. juuni): KUI BAHMUT VÕI BAHMUTIST VÄLJUVAD MAANTEED
KAOTATAKSE VENELASTELE ON LAHING BAHMUTI KAARE ĂśLE KAOTATUD. SISSEPIIRAMISE
VÄLTIMISEKS PEAB UKRAINA TAGANEMA.
Täpne ennustus. Bahmut langes aasta hiljem, mais
2023 aastal.
37.
14-s nädal (2.
juuni): Ungarist on saamas reaalne oht nii Ukraina võiduvõimalustele ja läbi
selle ka meie tulevikule, mis on Ukraina sõja lõpptulemusega otseselt seotud.
Ungari blokeerib juba peaaegu iga EL-i Venemaa suunalist algatust (ja kaupleb
endale erandeid). Autokraadist Orban sai äsja valimistel (mille
demokraatlikkuses põhjusega kaheldakse) endale poliitilise mandaadi, mis lubab
tal kruvisid veel rohkem kinni keerata sisepoliitiliselt ja välispoliitiliselt
vetodega kergelt mõjutatava ELI-i kavad põhja lasta, kui tema soove ei taheta
arvestada just sellisena nagu ta tahab, et need läbi läheks.
Trend on
süvenev ning sellest saab lähiaastate üks peamisi probleeme Ida-Euroopa
suunalt. Naiivne on ka arvata, et Ungari on ainuke. Kui vaadata millised riigid
on kehtestanud nii sanktsioonid, relvastusega aidanud kui ka rahalist abi
saatnud siis selliseid riike on maailmas vaid 17. Kõik kuuluvad lääneriikide
hulka. Päris arvestatav kogus riike maailmas on neutraalsel positsioonil. Tõsi,
Venemaad toetab vaid paar riiki. Selles mõttes on Ukraina välispoliitiline
positsioon parem.
38.
15-s nädal (9.
juuni): Üldpilt sõjaväljal on aina rohkem kurnamissõja moodi. Seisud on
võrdsustunud, kummalgi poolel pole jõudu suuremaid pealetungioperatsioone enam
ette võtta. Kord on kaalukauss kaldumas justkui Ukraina poole, siis jälle
survestab Venemaa rohkem. Praegu veel viimane. Elavjõu kaotused aga on mõlemal
suured ja kusagilt jookseb ka piir, kust edasi enam pole võimalik. Augusti
keskpaigaks on see piir kätte jõudnud. Ootame talve tuleku ära. Kui selle ajani
pole venelane suutnud Siverskit ja Bahmuti kätte saada, siis on põhimõtteliselt
kaalukauss kaldumas Ukraina kasuks. Järgmise aasta suveks on Ukraina vast
suuremaks vastupealetungiks valmis aga kas lääneriigid senikaua kannatavad on
hoopis omaette küsimus. Sellest sõltub aga Ukraina edu.
Ukraina kaotas Bahmuti 2023 aasta mais ja hiljem sarnase lahingu Avdiivkas veebruaris
2024. Venemaa on initsiatiivi aeglaselt aga järjekindlalt tagasi võitnud ja
selles on suures osas süüdi lääneriikide kaduv toetus. Eelkõige on selle
põhjuseks USA vabariiklased, Venemaa sõbraliku Trumpiga eesotsas. Laias laastus
tähendab see, et me tegelikult ei saa olla 100% kindlad, et USA meid kaitsma
tuleks kui Trump on võimul.
2025 aasta kommentaar: Trump ongi võimul ja müüb Ukrainat maha kiirusega mis on lausa hämmastav.
39.
15-s nädal
(9.juuni): Moskva eesmärk on ilmne – Ukraina põllumajanduse hävitamine ja
viljasaadetiste takistamine. Olenemata sellest mida rahvusvahelisel tasandil
räägitakse ei ole kohapeal neil mingit kavatsust lasta ukrainlastel viljatarneteks
võimalusi anda.
🔀Venemaa siiski allus eelkõige Türgi survele ja oli nõus viljatarneid lubama
ning viljatarned toimisid kuni Venemaa viljaleppest taandus. Selleks ajaks oli
aga Venemaa juba kontrolli Musta mere ĂĽle suures osas kaotanud ja ei suuda
hetkel viljatarneid takistada.
40.
16-nda nädala (16.
juuni) ülevaates pööran pikas alalõigus „Venemaa tankide moderniseerimine”
detailselt tähelepanu millises seisus Venemaa tankid üldse on. Sisse juhatan
selle aga ĂĽleĂĽldise ennustusena tankide tulevikust: tankide kasutegur on
vähenenud eelkõige tankitõrjerelvade vahepealse kiire arengu tõttu aga selge on
see, et tank jalaväe toetajana eelkõige rünnakus on asendamatu, vähemalt veel
praegusel tehnoloogilisel ajastul. Tuleviku moderne tank hakkab olema kĂĽll elektrimootoriga
(vähendab ühtlasi ka soojusjälge), küll mehitamata, küll droonide ja hunniku
lisasensoritega aga hetkel on tankid kaitserelvastuse arengust maha jäänud ja
ootavad inseneride lahendusi tekkinud probleemile.
tankide kasuteguri vähenemine tuli eriti ehedalt välja 2023 aasta suve
vastupealetungil, kus droonid, miiniväljad ja suurtükilöögid suutsid Ukraina
soomusrünnaku väga kiiresti seisma panna. See aga pole muidugi veel näitaja, et
tankid on iganenud. Pigem on nad arengus maha jäänud ja küll mõeldakse välja
trikid, kuidas neid droonide eest kaitsta.
41.
16-s nädal (16.
juuni): BAHMUTI-SIVERSKI TÄHTUST ON KOGUAEG ALAHINNATUD JA RÄÄGITUD KAHE KAARE
TIPUS ASUVA LINNA (SEVERODONETSK JA LÕSSÕTSANSK) JUURES KÄIVATEST LAHINGUTEST,
MIS JUSTKUI OLEVAT MÄÄRAVAD. EI OLE. MÄÄRAV ON KOTISUU KÜLGEDEL TOIMUV JA
VÕIMALUS, ET KAKS RASKELT VALLUTATAVAT LINNA PIIRATAKSE TAGANTPOOLT ÜMBER KAS
TIIBADELT ÜLE JÕE MINNES VÕI SIIS BAHMUTI-SIVERSK SUUNAST.
Otsustavaks
saigi küljelt tulev rünnak Bahmuti ja Lõssõtsanski vahelt. Sealjuures maksiski
Ukraina kaitsele kätte Bahmuti varustusteede üle kontrolli kaotamine nagu olin
korduvalt ĂĽlevaadetes hoiatanud. Kaks kuud olin hoiatanud, et Bahmutist tulevad
varustusteed on määrava tähtsusega. Meenutab ühtlasi kui palju kurje kirju sain
justkui pro-kremlimeelsete ennustuste eest. Lõssõtsansk seisvat nagu kalju,
kirjutati mulle üsna tuliselt. Minu vastupidised väited olevat jama. Läks jälle
nii nagu ennustasin. Paraku. Peamine on see, et ma olen täiega Ukraina poolt
aga püüan näha ette vigu mida tehakse ja nende eest ka hoiatada oma lugejaid,
et neile midagi ĂĽllatusena ei tuleks. Paljudele see ei meeldi. Nojah, mis teha.
42.
16-s nädal (16.
juuni): kui venelased ei suuda Hersoni kaitseks mujalt vägesid üle tuua
(nõrgendades omakorda neid piirkondi), siis on võimalik, et Herson vabastatakse
ja see oleks võiduna kordades tähtsam kui Severodonetski kaotamine. Hersoni
vabastamine seaks tõsiselt kahtluse alla venelaste suure unistuse Novorussia
väljakuulutamisest ning näitaks, et Ukraina on võimeline sõda võitma.
Läks täppi,
selle vahega, et kaotuse asemel (mida arvasin tulevat) venelased nägid
võimaliku kotti jäämise ette ära ja taganesid ise Hersonist välja, mis oli
strateegiliselt loogiline käik. Ühtlasi on loogiline, et Hersoni vabastamisega
pandi punkt sõja esimesele etapile ja venelased kaotasid vahepeal initsiatiivi
nagu püüdsingi kaua-kaua Hersoni tähtsust lugejatele selgitada.
43.
17-s nädal (23.
juuni): Saksamaa ideest mitte saata alaliselt baseeruvaid ĂĽksuseid Baltikumi
saab ilmselt standartne lahendus, kuid see tõstatab küsimuse, et kui sõjaline
seis peaks muutuma selliseks, et ressursse on raske kohe sisse saata, siis seda
lõpuks ei tehtagi.
Saksamaa mõtles
ümber ning tänaseks on Leedus 5000 Saksamaa sõjaväelast. See pole teab mis suur
number kui venelane peaks saja tuhande mehega rĂĽndama Baltikumi aga parem see
kui mitte midagi.
44.
17-s nädal (23.
juuni): SOOME JA ROOTSI NATOGA LIITUMISE TAKISTAMISEST ON SAAMAS TĂśRGI
PIKAAJALINE POLIITIKA. Selles ennustuses
kordan enda varem kirjutatud mõtet, seekord siis selgelt ja arusaadavalt. Türgi
hakkab Soome ja Rootsi liitumist blokeerima veel kaua, mis on seotud lähenevate
Türgi presidendivalimiste ja sooviga saada USAlt soodsalt sõjatehnikat. SEDA EI
TEE TÜRGI TÕENÄOLISELT AGA LÕPUTULT, SEST SEE SEAKS TÜRGI POLIITILISELT NURKA
JA TA KAOTAKS LIITLASTE USALDUSE.
Nii läkski. Türgi pidurdas täpselt nii kaua
kuni poliitiliselt vajalik. Selles valguses on aga Orbani käitumine seda
reetlikum ning näitab veelkord ära, et Orban ei ole liitlane.
45.
18-s nädal (30.
juuni). Ülevaate alalõigus „SBU VAJAB PUHASTAMIST” kirjutan, et SBU-l on
probleeme, selle juhtkond vajaks välja vahetamist ja julgeolekusüsteemid
ĂĽleĂĽldse suuremat reformimist.
Ka selle
kirjutise kohta sain kurja tagasisidet süüdistatuna, nagu tavaliselt, nii-öelda
liigses Ukraina vastasuses (üldse näib, et Ukraina kritiseerimist ükskõik mis
iganes variandis, isegi kui see on tegelikult vägagi põhjendatud, võetakse
peaaegu, et reetmisena). SBU tegevat väga head tööd ja vastupidised väited ei
kannata kriitikat. Kriitikute kiuste otsustas kõigest paar nädalat hiljem
Zelenskõi, et tuleb teha täpselt kõike seda millest kirjutasin.
46.
19-s nädal (7.
juuli): Moraal on langemas ja see ei ole hea. Ukraina vajab nĂĽĂĽd mingitki
suuremat võitu, et moraali taastada. Silmapiiril paistab ka hinnatõusust
muserdatud Euroopa poliitilise suhtumise märgatav muudatus – Ukraina aitamise
vastased on pead tõstmas. Kui sügiseks pole ette näidata muud kui pidev
taganemine hakkab Ukraina toetamise populaarsus sulama nagu kevadine lumi.
Ukraina suutis
septembriks saada initsiatiivi sõjaväljal enda kätte. Mitte veel palju aga
piisavalt, et naaberriigi diktaator nurka suruda ja sundida talle peale
ebapopulaarne piiratud ulatusega mobilisatsioon. Ukraina edu on nii suur, et
neid mobilisatsioone tuleb tõenäoliselt veelgi, mis omakorda murendab Putini
jalgealust. See sunnib Putinit aga veel rohkem siseriiklikult kruve kinni
keerama ja mehi Ukrainasse surema saatma.
2025 aasta kommentaar: Putin on kaotanud tohutu
koguse elavjõudu aga see pole samas Venemaa rahva toetust täiesti ära söönud.
Ukraina kaotused ja tohutu desertööride laine on aga Ukraina olukorra teinud
palju kehvemaks.
47.
19-s nädal (7.
juuli): Sama rööpmelaiusega eluliin Euroopast Baltikumi (Rail Baltic), mille
valmimine on venima jäänud peamiselt bürokraatlike probleemide ja
sisepoliitiliste kemplemiste tõttu, võib osutuda konflikti korral ainukeseks
kiirelt toimivaks varustusliiniks, seda eriti siis kui Türgi jätkab Rootsi ja
Soome NATOga liitumise blokeerimist.
Vaevalt, et keegi kahtlebki selles, et Suwalki koridor ja raudtee sellest
läbi (ilma rööpmevahe muudatuseta) on sõjaolukorras eluliselt tähtis. Selleks
pole vaja olla teab mis ennustaja. Õnneks on Rootsi ja Soome ikkagi NATOs, mis
tähendab, et nii Läänemerel, kui ka õhuruumis on meil toetus olemas.
48.
20-s nädala (14. juuli) ülevaates kordan alalõigus „USA JA HIINA ON KIIRELT
TEINETEISEST EEMALDUMAS” oma varasemat ennustust, et Hiina ja Venemaa ühelt
poolt ning lääneriigid teiselt poolt moodustavad kaks eralduvat poliitilist
gruppi, mis tulevikus teineteisega sõjaliselt kokku lähevad kolmandates
riikides (Baltikum/Poola ja Taiwan): PIKAS PERSPEKTIIVIS, GEOPOLIITILISEL
TASANDIL, ON UKRAINA SÕJA SUURIMAKS TULEMIKS VENEMAA LANGEMINE LAUA TAGUMISSE
NURKA, HIINA EBALEVA POSITSIOONI KINDLUSTUMINE NING EUROOPA LIIDU TUGEV TÕUS
POLIITILISE JÕUNA. PUTIN ON VENEMAA NURKA MÄNGINUD. NÜÜD EI JÄÄ TAL MUUD ÜLE
KUI LOOTA LOKAALSET SÕJALIST VÕITU, LÄÄNE DEMOKRAATIATE LAGUNEMIST
MAJANDUSKRIISI TINGIMUSTES NING HIINA ABI. SÕJA SUURIM VÕITJA ONGI VIIMANE
NIMETATUD RIIK.
Selgumata.
2025 aasta kommentaar: USA ootamatu astumine Putini toetajaskonna hulka (sisuliselt on see nii), lammutab lääneriikide julgeolekusüsteeme kiiremalt, kui miski muu ja iroonilisena on ikkagi Hiina see, mis kõige rohkem punkte kogub.
49.
21-ne nädal (21.
juuli): tõenäoliselt annetab Poola peagi järelejäänust osa või kõik vene
päritolu tankid Ukrainale ja SEEJÄREL TULEKS KA LÄÄNE TANKIDE JÄRJEKORD, SEST
VENE PÄRITOLU TANKE POLEKS LIITLASTEL ENAM KUSKILT VÕTTA. KUID SELLEKS PEAKS
HAKKAMA JUBA TÄNA UKRAINLASI LÄÄNE TANKIDELE KOOLITAMA. ENNUSTAN, ET VEEL SUVE
JOOKSUL KUULEME VASTAVASISULISEST OTSUSEST.
Lennukitele
õpe võtab kõvasti aega ja seetõttu ennustasin, et kõigepealt katsetatakse
moodsate lääne tankidega. Ennustus oli täpne aga minu lootus, et asjad
kiiremini liiguvad, kui nad senini liiguvad, oli liialt optimistlik nagu alati.
// Alustasin hooajapõhiste ennustuste-ülevaadetega //
50.
SĂĽgise 2022
ülevaade (31. august). Alateema pealkirjaga „LÄÄNEL SEISAB EEST PUTINISMI VÕRDSUSTAMINE
STALINISMI JA NATSISMIGA”: Lääneriikidel on ees Venemaa suunalise välis- ja
julgeolekupoliitika täielik ümbermõtestamise ajastu. Ukrainas toimuv on toonud
välja Putini Venemaa tõelise pale ka Ida-Euroopast kaugemal asuvate riikide
jaoks – tsiviilisikute vangistamised, piinamised, vägistamised, mõrvad. Need ei
ole olnud üksikjuhtumid vaid teadlikult juhitud poliitika ning päris kindlasti
ka otseste käskude tulem. Butša ja Irpin on vaid Ukraina poolt vabastatud
aladel tõestatavalt nähtu. Venemaa on lasknud käiku kõik millega eelmisel
sajandil hiilgasid Euroopas Stalin ja Hitler, kelle diktatuuride all hukkusid
miljonid inimesed. Lääneriikidel on poliitilisel tasandil aeg hakata
inimõigusorganisatsioonide raporteid tõsisemalt võtma ja tunnistama avalikult,
et võideldakse otsese kurjuse vastu.
See tegevus
juba toimub. Tasapisi aga õnneks järjekindlalt. ICC otsus anda välja Putini
vahistamiskäsk on selle otsene tulem. Trumpi USA vastupoliitika sellele on
muidugi Kremlile ideaalselt sobiv aga see ei ĂĽllata vast enam kedagi.
51.
SĂĽgis/talv 2022
ülevaade (24. oktoober). Alamteema „Ukraina sõja lähitulevik” lühidalt kokku
võttes: Venemaa valmistub kasutama taktikalist tuumarelva. USA juhtimisel on
lääneriigid valmistumas võimalikuks vastukäiguks. Lahinguväljadel on kontroll
pea täielikult Ukraina käes. Hersoni kaotamisel pole Venemaal peale panuste
tõstmist tuumarelvani enam väga muid variante, väljaõpetamata meestemassi
rinnetele saatmisel on vaid aja venitamise efekt. Putin võitleks Hersoni
kaotamise hetkest alates enda võimul püsimise ja otseselt elu eest ja ei
kõhkleks enam riske tõstmast. Ühtlasi tähistaks Hersoni võitmine Ukrainale
sisuliselt võitu sõjas, sest tee Krimmini oleks lahti.
See pika aja peale ette tehtud ennustus on veel lahtine (v.a Hersoni
vabastamine), osalt üsna kahtlane ka kas täitub aga eks see selgub alles siis
kui sõda on lõppenud. Tõsi on see, et sellel tohutul meeste massil on pidurdav
efekt, mis vaid venitab sõda pikemaks. Venemaa üritab initsiatiivi hoida ja
Ukraina seda tagasi saada. Praegu pole aga näha, et kumbki pool tahaks järele
anda. Meeste massi võime Ukrainat kurnata võib osutuda ka Ukrainale üle jõu
käivaks, nii loodab Kreml ja võib juhtuda, et minu ennustus Ukraina edust läheb
vett vedama.
2025 aasta kommentaar: olingi liiga optimistlik,
Venemaa võime enda inimesi ohverdada ekspansionismi nimel on hämmastav.
52.
SĂĽgis/talv 2022
ülevaade (24. oktoober). Alamteema „ON ALANUD PAREMÄÄRMUSLUSE ÜLIKIIRE
VÕIDUKÄIK LÄÄNERIIKIDES”: Ajaloos varemgi on äärmused esile tõusnud just
majanduslike kriiside ajal ning selle tagajärjeks on olnud liitude lagunemine
ja sõdade perioodid. Selle põhjusteks lühidalt – kõrghariduseta inimeste
allajäämine konkurentsis paremate töökohtade nimel ja lootuse kadumine
majanduslikule edule mida majanduskriis väga tugevalt võimendab. See omakorda
paneb pettunud valima lihtsaid lahendusi pakkuvaid populiste. Populistide
parteide peamiseks probleemiks on autokraatiaihalus, mis võtab tegelikkuses
kõige rohkem võimalusi ja vabadusi ära just nendelt, kes nende poolt hääle
andsid.
lähiaastatel selgub kui palju
muutusi äärmuskonservatiivide esiletõus toob. Nende populaarsus on suuresti ka
liberaalsema poliitika osalise ebaõnnestumise ja samuti äärmustumise tagajärg,
mitte asi iseeneses. KĂĽll aga ĂĽhendab neid parteisid paljuski Ukraina toetamise
vastasus ja see on tõsiselt muret tekitav, sest Ukraina edust sõltub meie
julgeolek tulevikus väga palju.
53.
SĂĽgis/talv 2022
ĂĽlevaade (24. oktoober): Ukraina rĂĽndab Harkivi ĂĽmbruses edasi ning vabastab
alad kuni Starobilskini, avades sellega tee Severodonetski selja taha, mis
sunnib venelased linna ümberpiiramise vältimiseks maha jätma. Starobilski
vabastamine annaks kogu Luganski ja Severodonetski põhjatiiva üle kontrolli
Ukrainale, misjärel kontrolliks lahinguvälja täielikult Luganski ja Harkivi
vahel Ukraina. Lõunas saab tempo olema madalam, sest seal on venelastel ka
suuremad väeüksused. Ukrainal saab olema kõige keerulisem suruda venelased
välja Bahmuti ümbrusest. Üldiselt pole nendel sellega ka kiiret. Esmatähtis on
lasta täielikult kokku kukkuda venelaste Harkivi rinde vägedel, mis avaks ühelt
tiivalt vaba rünnakuala Vene vägede selja taha. See suund oleks eelistatav ka
seetõttu, et see survestaks muuhulgas Bahmutis asuvaid Vene üksuseid tagasi
tõmbuma, et vältida lõksu jäämist.
(Detsembri ülevaates lisan teise võimaliku suuna) Pakun, et teine loogiline rünnaku suund oleks Melitopoli, Berdjanski ja Mariupoli vahelisele alale, mis lõikaks vastase väed kaheks, avaks tee Hersoni selja taha ning sulgeks venelastele sadamaalad Musta mere äärsel rannikul.
Ebaõnnestunud
ennustus. Ukraina vastupealetung tuli, isegi suunad pakkusin enam-vähem õigesti
aga mida kõik alahindasid oli venelaste võime valmistada ette kaitseliinid.
Suuresti on selles süü tohutul lääne meedia pasundamisel, kuidas ja kust
Ukraina kohe-kohe rĂĽndavat. See pidev pasundamine sundis venelasi tegutsema ja
andis piisava ajaakna kaitse ettevalmistamiseks
54.
SĂĽgis/talv 2022
ülevaade (24. oktoober) alamteema "VENEMAA ON ÜLE VÕTMAS VALGEVENET":
Venemaa on Valgevenest tegemas oma osariiki. Lukašenka on nüüdseks vaid marionett. Kas Venemaa suudab valgevenelased enda eest sõdima panna? Ei. Poliitiliselt on kontroll siiski tänaseks suures osas Kremli käes ja Minskist seda riiki enam sisuliselt ei juhita. Tuumarelva paigutamine Valgevenesse ei oma siinjuures vaid lääneriikide hirmutamise eesmärki. Sellel on ka selge sõnum valgevenelastele, et kelle käpa all nad nüüdsest on.
Veebruaris 2023
lekkinud dokumendid näitavad, et kolm kuud varasem hoiatus oli korrektne.
55.
Talv 2022/2023 (7.
detsember): Talv ja kĂĽlmunud maapind on Ukraina lageda ja kĂĽnkliku maastikuga
aladel parim raskesoomusega rĂĽndamise aeg. Kui kĂĽlm ilm kestab, siis rĂĽnnakuks
sobiv aken avaneb umbes jaanuari teisest nädalast ja kestab umbes veebruari
keskpaigani, jäädes umbes sinna 9. jaanuari ja 19. veebruari vahele.
polnud kĂĽlma
ilma ja polnud jõudu. Lootus oli, et Ukrainal on paremad seisud aga tegelikkus
on pigem muret tekitav.
56.
Talv 2022/2023 (7.
detsember) alamteema „LEOPARDID ON PEAGI LAHINGUVÄLJAL”: Raskerelvade
tuletoetus mõlemal sõjapoolel väheneb, tõuseb jalaväelaste ja soomuse osakaal,
seega suureneb ka Ukraina surve saada raskesoomust lääneriikidest. Ootan päeva
millal Leopardid veerevad lahingutesse ja kui keegi selles kahtleb, siis mina
küll mitte. See päev on tõenäoliselt lähemal kui praegu julgeks arvatagi.
Ennustus, mida
olin teinud ka varem aga mitte eraldi teemana ja milles kaheldi palju nagu
kirjadest ja kommentaaridest näha oli.
57.
Talv 2022/2023 (7.
detsember) alamteema „UKRAINA JÄTKAB RÜNNAKUID VENEMAA TERRITOORIUMILE”:
Ukraina kasutab ära aina rohkem tehnilisi võimalusi mis neil Venemaal asuvate
sõjaliste sihtmärkide jaoks olemas on olenemata sellest, et USA Atacms
võimekuse (esialgu) Himarsitelt ära võttis. Ühelt poolt näitab see, et lääs ei
soovi sõtta väga tugevalt sekkuda, teiselt poolt jälle Ukraina otsustavust. Rünnata
Venemaad tema enda territooriumil on õige otsus ja kõik kes püüavad Ukrainat
hoiatada et nii ei tohi tahaksid saada vaid odavat gaasi ja kĂĽtust. Ukraina
tohib ja peab, sest see on tark käik.
Oleks ka
imelik kui see ennustus poleks olnud õige ja ka edaspidi õige. Sest see on
lihtsalt tark käik. Lääne hirmudest võib ka nagu aru saada aga paraku on neil
vaid Ukraina edu takistamise efekt.
58.
Talv 2022/2023 (7.
detsember) alamteema „HIRM TUUMARELVA EES ON PÕHJENDATUD”: Macroni ja Scholtzi
väljaütlemised võivad meid päris kurjaks ajada kuid samas tuleb aru saada, et
nüüdsest režiimi (ja enda) ellujäämise eest võitlev Putin võib ühel hetkel, kui
Kremlis sisepoliitiline surve võimule väga suureks läheb, tõesti tunda, et
taktikaline tuumarelv paneks sõjas jooned paika ja laseks tal säilitada
mingidki vallutatud alad. Lääs on juba teada andnud, et tuumarelvaga vastust ei
tuleks.
Olen korduvalt hoiatanud, et tuumarelva ajastul on taktikalise tuumarelva
mängu toomine küll igatepidi rumalus aga sama rumal oli ka impeeriumi
taastamise sooviga sõda Euroopas. Diktaatorid ei käitu ratsionalistlikult kui
küsimuseks kerkib nende võimule ja seega ka ellu jäämine. Ukraina ebaõnneks
polnud nad piisavalt tugevad, et Venemaad põlvili suruda ja seega jäi ära ka
Putini vajadus kangemate relvadega midagi teha. Tundub, et lääneriigid mängisid
seda mängu meelega. Paraku jäeti nii Venemaale mulje, et lääs on nõrk ja see
tähendab, et Putin tuleb nüüd järgmisele katsele palju julgemalt.
2023 AASTA
59.
Talve lõpp/kevad
2023 (26.jaanuar 2023). Alamteema „HÄVITAJAID LÄÄS NIIPEA EI ANNA”: Logistika
keerukus ja väljaõppe ajaline pikkus nullivad moodsate lääne hävitajate
saatmise idee juba varakult. Nii, et siin on minu uus ennustus (rohkem kĂĽll
varasemates ülevaadetes kirjutatu üle kordamine) – lääne lennukeid me
lähiaastatel Ukraina relvastuses ei näe.
lennukid saabusidki hilja, nii nagu sai
ennustatud, augustis 2024.
60.
Talve lõpp/kevad
2023 (26.jaanuar 2023). Alamteema „VÄLJAÕPPEGA KIIRUSTAMINE EI TOO HÄID
TULEMUSI”: Loodetavasti ei anna lääs Kiievi survele tankimeeskondade väljaõppe
lühendamise osas järele ning alles peale põhjalikku väljaõpet jõuab kallis ja
vajalik tehnika lahingutesse. See on erakordselt tähtis edu saavutamiseks.
Parem hiljem ja korraliku väljaõppega ja hea tehnika lahingusse minna kui varem
meeskondadega, kes ei mäleta mida üks või teine nupp tegema pidi, rääkimata
võõrkeelse tehnika kasutamise probleemidest ehk palju kirjeldatud inglise keele
oskamise madalast tasemest Ukraina sõjaväeealiste hulgas.
Hoiatus, et väljaõppega
kiirustatakse liialt oli ülitäpne. Peale suvise pealetungi ebaõnnestumist 2023
aastal kirjeldasid ukrainlased lääne meediale, et osad tankimeeskonnad polnud
isegi kahurist kordagi ühtegi lasku teinud enne kui päriselt lahingusse
saadeti.
61.
Talve lõpp/kevad 2023 (26.jaanuar 2023). Alamteema „VENEMAA ÜRITAB UUESTI
SUUREMAT PEALETUNGIOPERATSIOONI PIIRATUD ALAL”: Ennustan, et erinevalt
varasemalt proovitud laiast ĂĽldpealetungist valmistub Venemaa rĂĽndama ĂĽhes
kindlas piirkonnas koondades sinna eelnevalt kokku vajaliku arvulise
ründevõimsuse. Tõenäoliselt on selleks Zaporižžja suund. Kui Vene armee
väejuhatus on eelnevast midagi üldse õppinud, siis on tulemas üks
põhipealetung, millele eelneb petterünnak kuskilt mujalt suunast varem,
lootuses Ukraina üksusi õigest kohast ära meelitada. Tõenäoliselt üritatakse
Bahmuti ümbruses survet suurendades ning justkui „suuremale pealetungile”
minnes sundida Ukrainat sinna vägesid juurde saatma.
täpne ennustus.
Tänane läbirääkimistesse kiirustamine on paljuski selle aeglase aga eduka
pealetungi mõju. Samas on see kurnanud ära ka Venemaa ressursid.
62.
Talve lõpp/kevad 2023
Ukraina Vabadussõjas (26.jaanuar 2023). Alamteema „LASKEMOONA JUURDETOOTMISEST
SAAB SUVEKS PROBLEEM NUMBER ÜKS”: Tõsiasi on aga, et relvastuse varud on
lääneriikidel vähenemas tohutu kiirusega ja sügiseks seisab ka lääs olukorras,
kus abi justkui anda võiks ja poliitilist pidurit ka enam ammu pole aga pole
lihtsalt mida anda. Venemaa on enda riigis sisse seadnud sõjaaja tootmise, lääs
on aga siiani uinunud olekus.
Laskemoona
raiskamise mure on suuresti tingitud mõlema poole kehvast väljaõppest. Videost
videosse vaatad ja imestad kuidas mõlemad osapooled teevad samu vigasid. Vaatan
videost kuidas ukrainlased on venelaste rĂĽnnaku all oma kaevikutes ja imestan,
et kus on laskepesad? Kus on tuletoetuse arvestusega asetatud kaevikud? Kus on
sihitud lasud? Väljaõppe puudulikkus vaevab ja ka Ukraina pole suutnud olukorda
oluliselt parandada. Kiievi surve väljaõppega kiirustada maksab Ukrainale elude
kaotuse hinnaga kätte iga päev. Teiseks suureks mureks on, et Nõukogude
väljaõppega ohvitseridel on väga raske muutuda. Ukraina võõrleegionärid
kurdavad, et mikromanageerimine on vanematel ohvitseridel nii veres, et NATO
stiilis väejuhtimist pole niipea sõjaväljale jõudmas. Kui kõrge staabi
ohvitserid tulevad ja panevad paika kus sinu kaevik meetri pealt olema peab,
siis ei saa me paraku rääkida mõistlikust väejuhtimisest. Õnneks teeb Venemaa
kõike veel sitemini.
63.
Talve lõpp/kevad
2023 Ukraina Vabadussõjas (26.jaanuar 2023). Alamteema „KOBARPOMMIDE TARNIMINE
UKRAINALE ON JÄRGMINE LOOGILINE KÄIK”: Kuigi märkimisväärne osa maailmast on
liitunud kobarpommide keelustamise leppega on kobarpommide antav eelis
lahinguväljal nii mõjus, et mitmed suurriigid pole seda siiani teinud ja
ilmselt ei tee ka kunagi. Seetõttu eeldan, et Ukraina huvi moodsate USA
kobarpommide vastu on arvestatav ning ennustan, et tõenäoliselt annavad
ameeriklased neid peagi Ukraina relvastusse.
Täpne.
64.
Talve lõpp/kevad 2023
Ukraina Vabadussõjas (26.jaanuar 2023). Alamteema „TÜRGI EI PIDURDA LÕPUTULT”:
Türgi pardaletulek sõltub suuresti USA sõjatehnika ja eelkõige lennukite
saamisest nagu samuti olen kirjutanud korduvalt. Kui Erdogan hakkab Põhjamaid
lõputult blokeerima, mängib ta end poliitiliselt nurka. Seega julgen jätta
kehtima oma esimesel sõjapäeval tehtud ennustuse – Soome ja Rootsi liitumine
NATOga on vaid aja kĂĽsimus.
Varem tehtud
ennustuse uuesti selgitamine. Türgi kinnitas Soome liitumise märtsis 2023 ja
Rootsi liitumise jaanuaris 2024.
65.
Talve lõpp/kevad 2023
Ukraina Vabadussõjas (26.jaanuar 2023). Alamteema „BALTIKUM JA POOLA ON
MUUTUMAS EUROOPA VÄLISPOLIITILISTEKS SUUNAJATEKS”: Ukraina sõda on nihutanud
ELi ja NATO otsustajate raskuspunkti Berliinist ja Pariisist Tallinnasse ja
Varssavisse. Nendest kahest pealinnast tulevad tänaste liidrite hulgast
tulevased ELi ja NATO tippjuhid. Kaja Kallasel on väga suur võimalus sihtida ELi-s
kohti mis täna tunduksid veel päris ulmelised. Seetõttu teen järgmise
ennustuse: Kaja Kallasest saab veel selle aastakümne lõpuks ELi üks tippjuhtidest.
Poliitilisest
loogikast tulenev ennustus. Kallas on välispoliitikas üks maailma tugevamaid
naispoliitikuid. Tema võimalused ELi tippjuhina nullib paljuski ära Trumpi
naasmine võimule, kuid samas annaks see ELile tohutult hea võimaluse tõusta
esile suure globaalse julgeolekujõuna.
66.
Alamteemad „MOODUSTUMAS ON UUS „AXIS”
(17.märts 2023) + ARAABIAMAAILM LIITUB PEAGI BRICSi (sisuliselt uue AXISe)
LEERIGA (Talv 2023/2024 Ukraina Vabadussõjas (november 2023)): Brics laieneb ja
sellest saab uus „Axis” ennustus. Kes on hoolikamalt mu ennustusi jälginud on
märganud, et kogu minu pikaajaliste ennustuste fookus on suunatud Hiina-Venemaa
sõjalise liidu sündimisele. Selle juhtriigiks on Hiina ja ennustasin, et Brics
laieneb ja esialgsest majandusliidust kasvab kiiresti välja pigem poliitilis-sõjaline
ĂĽhendus. Laienemine toimuski ja ka ennustatud araabia riikide huvi ja liitumine
käib kiiremini kui esialgu osati pakkuda. Eesmärk on ikka üks – lääne
demokraatiate nõrgendamine või hävitamine.
Suund on selgelt nähtav aga kindlat
lõpptulemit me praegu veel muidugi ei tea.
67.
Suvi 2023 Ukraina
Vabadussõjas (Mai 2023). Alamteema „VENELASED ON VALEINFO KAMPAANIA TERAVIKU
SUUNANUD USA VABARIIKLASTELE”. (Mai 2023) Kui venelastel õnnestub vabariiklaste
hulgas oleva isolatsionistide tiiva populaarsust läbi sotsiaalmeediakampaaniate
mõjutada, mõjutab see kaudselt ka Euroopa sõjalist toetust Ukrainale.
Trumpi edu valimistel on osalt venelaste propagandamasina edu tulemus.
68.
Suvi 2023 Ukraina
Vabadussõjas (Mai 2023) Alamteema „UKRAINA ON LAIENDAMAS SILLAPEAD HERSONI ALL
ÜLE DNEPRI”
Ukraina alustas sillapeade moodustamisega suve alguses 2023. Tänaseks võiks
seda pidada pigem ebaõnnestunud katseks, kuigi ennustus oli iseenesest õige.
69.
Suvi 2023 Ukraina Vabadussõjas (Mai 2023).
Alamteema „AVDIIVKA KAITSMINE NÄIB OLEVAT SELLE SUVE PEAMINE KÜSIMUS”.
sellest sai peamine probleem alles sĂĽgisel
2023 peale seda kui Trumpi juhitava vabariiklaste tiiva eestvedamisel peatati
sõjaline abi Ukrainale. Avdiivka langes okupantide kätte veebruaris 2024.
70.
Suvi 2023 Ukraina Vabadussõjas (Mai 2023).
Alamteema „VENEMAA SUURENDAB SURVET AJAKIRJANDUSELE VEEL JA VEEL”.
ennustus ajakirjandusele surve suurenemisest, eelkõige
aga välisajakirjanike ähvardamisest ja vangistamisest on ilmselt üks lihtsamaid
mida teha ja seetõttu pole ka keeruline taibata, et see on õnnestunud ennustus.
71.
Suvi 2023 Ukraina Vabadussõjas (Mai 2023): juhul
kui lääneriigid, eelkõige Kesk-Euroopa riigid, hakkavad Ukrainat rahule
survestama 24. veebruarist alates okupeeritud maa-alade kaotamise hinnaga, on
see väga-väga suur hoiatus meile, et suure sõja puhul, kus vastamisi läheksid
NATO ja Venemaa/Hiina, oleks Kesk-Euroopa päris kindlasti valmis käituma
Ida-Euroopaga oma naha päästmiseks üsna samalaadselt.
see on väga kaugemasse
tulevikku suunatud ennustus. Seetõttu ei saa me niipea teada kuidas sellega
läheb. Praegu näib hoopis, et survestajaks saab (üllatus-üllatus) USA, mis on
ikkagi geopoliitiline šokk.
72.
Suvi 2023 Ukraina Vabadussõjas (Mai 2023): Macroni
pidevad soolod Putini rehabiliteerimiseks ja ka Pekingiga omapäi flirtimiseks
asetavad ta riigi positsiooni millest Prantsusmaal on hiljem väga keeruline
välja tulla.
Macron on tagasi tõmbunud ning ilmselt
hirmust kaotada liitlaste, eriti Ida-Euroopa poole usaldus, on Prantsusmaast
saanud selline vaikne Ukraina aitaja. 2025 aastaks on Macron selgelt seisukohti
muutnud ja asunud Ukraina selja taha. Suuresti on selle tinginud võimalus nii
ELi juhtpositsiooni noolida.
73.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „IIRIMAA ON JÄRGMINE, KES LIITUDA SOOVIB”. Hiljemalt järgmise aasta
lõpuks annab liitumissoovist teada Iirimaa.
selgumata, ebatõenäoline.
74.
Sügis/Talve algus 2023 (august 2023). „VENEMAA
ALUSTAB KAMPAANIAT VARADE TAGASISAAMISEKS”. Venemaa on peagi alustamas tõelist
kampaaniat läbi olemasolevate kanalite läänes, et survestada lääneriike mitte
nende vara Ukrainale andma.
kampaania on olnud osaliselt edukas,
sest Venemaa sõbralikud riigid Austria, Ungari jt on Ukrainale Vene varade
andmise idee tugevad vastased ja teevad lobitööd, et selline lahendus läbi ei
läheks. On võimalik, et see kirjutatakse USAga kokku lepitud „rahulepingusse”
sisse.
75.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „PRIGOŽIN RISKIS AGA MITTE LÕPUNI, SEE LÄHEB TALLE PEAGI MAKSMA ELU”.
Prigožinil olid suured võimalused saada uueks ainuvalitsejaks. Ta lõi araks ja
kaotas. Oleksin üllatunud kui ta näeb ära aastanumbri 2025.
täpne
76.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „TUUMARELVADEGA ÄHVARDAMINE TOIMIB JA SEE ON MUUTNUD NEED VÄGA
AHVATLEVAKS”. Nimelt paneb see kõik need tuumarelvata riigid, kes näevad kuidas
agressorile, kes tuumarelva omab, antakse de facto koguaeg järele ja andeks,
mõtlema selle peale, et tegelikult oleks väga mõistlik ise ka sellist relva
omada. Ennustan, et me näeme sarnase mõtteviisi geopoliitikasse ilmumist veel
selle kümnendi jooksul eriti veel siis kui Ukraina sunnitakse läbirääkimiste
laua taha ja lääs Ukrainat aktiivselt edasi aidata justkui ei soovi.
selgumata aga poliitiliselt ĂĽsna
tõenäoline ja väga loogiline stsenaarium
77.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „ÜLIPOPP JUNARMIJA ON MEIE VASTU SUUNATUD TÄISFAŠISTLIKKU KASVATUST
SAAV PÕLVKOND”. See Ukraina sõjas kaotuse (või viigi) eest kättemaksu ihkav
väga agressiivne põlvkond valmistub päris kindlasti ette vaid üheks – NATO
välja tõrjumiseks Vene Impeeriumi varasematelt aladelt.
see on sisuliselt osa minu
ennustusest, et näeme veel selle aastakümne sees (ennustan juunit 2028) rünnakut
Balti riikidele.
78.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „AI JA DEEPFAKE HAKKAB MÕJUTAMA POLIITIKAT JA VALIMISI JUBA HOMME”. AI
ja deepfake on tulnud, et jääda ja esimene lahinguväli laotub meie ette aastal
2024, mis omakorda mõjutab otseselt või kaudselt ka Ukraina sõda ja selle
tulemust, rääkimata poliitikast kui sellisest üldse laiemalt ka pikas
perspektiivis.
täpne. Täna on see juba meie igapäevaelu.
79.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „ÜLDMOBILISATSIOON TULEB”. Ennustan, et üldmobilisatsioon tuleb veel
enne järgmise aasta juunit. Et rahva meelepaha mitte endale kaela saada
serveeritakse seda kas etapiviisilise mobilisatsiooni või lihtsalt
ajateenistuse uue suure lainena.
🔀Nii ja naa. Üldmobilisatsiooni kui sellist ikkagi pole toimunud, küll aga
on armeesse meeste kutsumine läbi viidud täpselt nii nagu pakkusin – väikeste
etapiviisiliste lainetena, et rahva meelepaha mitte ĂĽlesse kergitada.
80.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „UKRAINA SÕDA ÕPETAB KUI TÄHTIS ON HOIDA ELEKTRITOOTMINE HAJUTATULT”.
Üks tuumajaam kuskile (ja veel kolme riigi peale) on julgeoleku mõttes väga
halb valik. Mida hajutatum on meie elektritootmise võimekus, seda raskem on
seda ühe löögiga hävitada.
see pole küll mitte niivõrd ennustus,
pigem hoiatus meie poliitikamaastiku kurtidele kõrvadele. Agressiivne ühe
ärikildkonna lobi tuumajaama tulekuks ning võimalik, et ka korralikud rahalised
toetused parteidele on taganud selle, et tuumajaama arutelu ĂĽhiskonnas
sisuliselt polegi ja suund on selgelt võetud tuumajaama suunas. Eks me kaugemas
tulevikus näe kui rumal see otsus oli…või siis polnud. Kes seda kaitseb? Kuhu
me kolime, kui sellega kriisiolukorras miskit juhtub?
81.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „ELEKTROONILISED SEGAJAD MÄNGIVAD AINA SUUREMAT ROLLI”.
ennustus, et elektrooniline segamine hakkab
lahinguvälja pilti mõjutama ja muutub sõjanduses veel tähtsamaks on olnud üsna
täpne. Samas pole see ennustus selles mõttes, et näe, enne nii polnud ja ennustan,
et peagi tuleb. Elektroonilise segamine on väga vana trikk, selle osatähtsus ongi
ajas suurenenud ja Ukraina sõda toob selle veel teravamalt lihtsalt välja.
Elektroonilise sõja edu on tinginud ka droonide ülemineku kaablipõhisele
juhtimisele.
82.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema
„VIIMANE SUUR SUURTÜKIDUELL”. Ukraina sõda on kahe sarnase relvastusega riigi
konflikt, mis on maandunud suurtükisõjaks suuresti seetõttu, et vastaspooltel
pole korralikku manööversõja võimekust. Tulevikusõjad ei ole kindlasti
sellised.
ennustus, et näeme lihtsalt
ressursipuudusest tingitud omapärast pilti sõjaväljal, mis tuleviku suurtes
konventsionaalsetes konfliktides enam ei toimu. See jääb viimaseks selliseks
suureks „hälbeks” sõjaajaloos. Kas nii läheb, seda saaksime teada alles
aastakümnete pärast.
83.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „VENE SÕJABLOGIJATE KRIITIKA NULLITAKSE”. Ennustan, et algavad
kriitiliste blogijate vangistamised. Algab üleüldine „Putin on meie ainus
päästja” ajastu ka Telegramis ja sõjaudu tiheneb.
täpne. Kriitilised blogijad on õppinud
akendest alla lendama ja õnnelikumad neist istuvad lihtsalt kinni.
84.
Talv 2023/2024 (november 2023). Alamteema „LASERRELVAD
TULEVAD...JA VÕIDAVAD. PARAKU MITTE JUBA UKRAINAS”. Põhjus selleks on väga
lihtne – laser on relvana väga odav. Selle välja töötamine praegu maksab
muidugi palju ja iga esialgne prototĂĽĂĽp on kallis aga selle kasutamine ei maksa
peaaegu midagi. Võrreldes tulirelvaga on see lahingus väga odav relv ja see
tagab sellele relvaliigile tuleviku. Tõsi, kuigi suurriikides laserrelva
arendustöö juba käib on samas keeruline hinnata kas me asume hetkel tulirelva
ajastu lõpus või mitte.
selgumata.
85.
Talv 2023/2024 (november 2023). Alamteema „VENEMAA
ÜRITAB NEELATA NAABREID KINDLAS JÄRJEKORRAS + KUIDAS TA BALTIKUMI VALLUTAKS?”
Olen ennustustes varem juba korduvalt kirjutanud, et vallutamise (kontrolli
saavutamise) järjekord on selline -> Ukraina (majanduslikult tähtis ja
kontrollib ka geograafiliselt Musta merd), Gruusia, Moldova, Baltikum. Paljud
arutlevad, et Venemaa ründaks ilmselt ka Soomet aga mina seda tõenäoliseks ei
pea. Soome on selleks liiga tugev ja geograafiliste iseärasuste tõttu keeruline
vallutada. Soome ja Poola ründamise peamine eesmärk oleks tõenäoliselt, suurema
sõja korral, pigem vallutatavate alade (Baltikum) tiibade kaitse ja nendest
tulevate logistikaliinide katkestamine, mitte nende riikide vallutamine.
(november 2023)
lõigus on pikalt lahti selgitatud
millised on Venemaa tõenäolised rünnakuvõimalused. Palju sellest täppi läheb
või üldse mitte, seda me muidugi ei tea. Loodetavasti mitte midagi ei lähe
täppi.
86.
Talv 2023/2024 (november 2023). Alamteema OPERATSIOON
„UNUSTAGE OPOSITSIONÄÄRID” + AVALIKUD HUKKAMISED ON TÄITNUD ALATI SAMA EESMÄRKI
(kevad 2023 ülevaade) - Venemaa ajalugu muide näitab, et opositsionääride
hävitamisel on omad plussid. Neid ei mäletagi keegi pärast, sest inimeste mälu
on lühike ja aeg matab nende nimed inimeste peades uute murede ja rõõmude
kuhila alla.
ennustus, et suured opositsionäärid surevad
peagi on täitunud palju kiiremini kui oletasin. Navalnõi tapeti (lepime ikka
kokku, et „ta suri justkui loomulikku surma vanglas” jutud on jama) veebruaris
2024. Sellega on Putin saanud jagu oma kõikidest peamistest poliitilistest
rivaalidest. Ennustan siin kohe lisaks, et ka Putini vastu presidendikandidaatidena
esinenud isikud ei ole vabaduses või elus tõenäoliselt väga kaua.
87.
Talv 2023/2024 (november 2023). Alamteema UKRAINALE
ANTAVA ABI TAKISTAMISEST SAAB VABARIIKLASTE POLIITIKA + VABARIIKLASED JÄTKAVAD
UKRAINA ABI TAKISTAMIST (jaanuar 2024)
täpne. Vabariiklased on olnud peamine põhjus
miks Biden ei saanud USA võimekusi Ukraina selja taha saata koguses mida Bideni
meeskond oleks soovinud. Samas ei saa öelda, et see soov oleks olnud ka
selline, mis oleks olnud stiilis „Ukraina peab võitma”. Pigem oli Bideni
poliitika „Ukraina ei tohi kaotada”.
88.
Talve lõpp/kevad 2024 (jaanuar 2024).
Alamteema „ROTATSIOON ANNAB EELISE”. Rotatsioon on väga tähtis, seda eelkõige
Esimesele Maailmasõjale äärmiselt sarnases Ukraina Vabadussõjas ja kui
ukrainlased sellest aru ei saa (neil on olnud osad ĂĽksused puhkuseta rindel
sõja algusest saadik) siis see annab eelise vaid sissetungijatele.
PĂĽĂĽdsin selgitada, et Ukraina teeb suure vea
kui rotatsiooni tähtsaks ei pea. Paraku tähendas suvepealetungi ebaõnnestumine,
et Ukraina vägede moraal kukkus mudasse ning algas massiline deserteerimine,
mistõttu polnud ka piisavalt ressursse, et rotatsiooni korraldada.
2024 aasta ennustused
89.
Talve lõpp/kevad 2024 (jaanuar 2024).
Alamteema „ÕHUTÕRJE VÄLJA KURNAMINE VENEMAA KEVADISE PEALETUNGI EEL”. On päris
selge, et Venemaa üritab ise kevadel suurt pealetungi ette võtta ja seetõttu ka
praegune raketisadu, kulutamaks Ukraina niigi nappivaid (õhutõrje) ressursse.
raketisadu Ukraina õhutõrje
välja kurnamiseks pealetungipiirkonnas on olnud Venemaa strateegia üks peamisi
alustalasid.
90.
Talve lõpp/kevad 2024 (jaanuar 2024).
Alamteema „DNEPRIST SAAB SUVE PEAMINE LAHINGUVÄLI”. Kui kummagi poole
pealetungikatsed (venelased kavatsevad proovida veebruaris nagu me kõik juba
meediast lugenud oleme) talvel ja kevadel ei õnnestu siis saab just Dnepri
sillapeast järgmine tõsine mängulava, sest seal on strateegiline seis kõige
lahtisem ja mõjutatavam.
Ebaõnnestunud.
91.
26.märts 2024. „Pöörake pilk Siverskile!”: Nüüd
julgen ennustada, et kuna Siversk valitseb kogu piirkonna ĂĽle veavad venelased
oma suurima võimsuse Lõmani tagustesse metsadesse ja sihivad Siverskit. Nii, et
võimalik (kui üldse, sest sügisel toimuvad USAs presidendi valimised ja siis
oleneb kas Trump teeb oma vihjamisi antud lubadused, et Ukrainat ei aita, teoks
või mitte), et alles järgmisel aastal näeme linnale lähenevat Vene armeed. Aga
see, et nad nüüd Siverskist peamise sihtmärgi teevad, see oleks iseenesest
strateegiliselt väga loogiline. Nii, et pilgud selle aasta suveks Lõmani
metsadesse.
Venelased proovisid aga läbimurret
Lõmani metsadest pole suudetud korraldada.
92.
14. aprill 2024. „Vabariiklased lõpetavad abi
andmise takistamise”: Hoiatasin oma ennustavates ülevaadetes ette, et
vabariiklased hakkavad takistama Ukraina abistamist (mis juhtuski) ja seejärel,
et jätkavad selle takistamist (mis juhtus samuti). Nüüd teen jälle väikese
ennustuse ja pakun, et näeme lähinädalatel kuidas Johnson paneb paketi
hääletusele.
Täpne
ennustus.
93.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „TROLLIFARMID TASUVAD END ÄRA”: Venelased suunavad
trollifarmid „Palestiina abistamiseks”, et viia sotsiaalmeedias pilk Ukraina
uudistelt ära. Igal uudisel, täiesti suvalisel teemal, võib leida juba nüüd
sadu kommentaare stiilis „aga miks Palestiinat ei aita või neist ei räägi?”.
See on siiski ajutine ning selle eesmärk on mõjutada Vene trollifarmide peamist
sihtmärki – USA vabariiklaste hääletajaskonda. Vabariiklastele suunatud
pikaajaline propagandalaine on Venemaale aina rohkem ära tasumas ja võib päris
kindel olla, et sellele suunatakse aina rohkem ressursse.
Täpne
ennustus.
94.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „HIINA ON VÄSIMAS”: Hiina on tüdinemas Ukraina sõja venimisest
ning saab peagi üheks määravaks jõuks, kes üritab sundida Ukrainat alasid
loovutama. Nendega ühinevad kremlimeelsed jõud Slovakkia ja Ungari ning USA
vabariiklaste paremäärmuslik tiib. Väsimust on tunda ka Kesk-Euroopas.
Saksamaal ja Prantsusmaal oodatakse pikisilmi millal saab tavapärast äri edasi
ajada ning justkui „kogemata juhtunu” unustada. Siinjuures saab määravaks kas
Trump saab presidendiks või mitte. Juhul kui Trump saab presidendiks on see
sobiv Kremlile, sest suure tõenäosusega survestab Trump Ukrainat alasid
loovutama.
Selgumata. Tundub, et Hiinast
suuremaks survestajaks saab hoopis USA.
95.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „ELEVANDID MUUTUVAD PAREMÄÄRMUSLIKUKS, MÕNEKS AJAKS”: Ennustan,
et USA vabariiklaste paremäärmuslik tiib kasvab ning umbes aastakümne lõpuks
võime mõneks ajaks lugeda Vabariikliku Parteid (mille logoks on USA
lipuvärvides elevant) üsna selgelt pigem paremäärmuslikuks parteiks. Nähtus on
ajutine, sest vandenõuteooriatel pärmitaignana kerkiv paremäärmuslus, mis
maailmas praegu kulutulena levib, ongi käinud lääneriikidest üle aeg-ajalt
esineva lainena, mis on olnud peaaegu eranditult majanduslanguste perioodide
tagajärg ja vastandub liberaalsete parteide ebaõnnestumistele. Edukaks pole see
kunagi osutunud ega saagi osutuda, sest baseerub solvumisel ja vihkamisel ning
kõnetab vaid madalama haridustasemega elus pettunuid (haridustasemel ja
edukusel on enamasti väga suur seos). Ühtlasi ennustan, et vabariiklased
tagandavad peagi Johnsoni oma kohalt. Johnson sõltub nüüd vaid Trumpi armust,
kes omakorda toetub aina rohkem partei paremäärmuslikule tiivale.
Üldiselt võiks juba linnukese ära panna aga veidi vara veel. Las jääb veel
selgumata ennustuseks.
96.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „EUROOPA HAKKAB TAKISTAMA VENE VARADE KONFISKEERIMIST”: Ennustan,
et kuigi USA Kongress võttis vastu eestlaste esialgse algatuse – konfiskeerida
Venemaa varad ja kasutada neid Ukraina abistamiseks, siis Euroopas on liiga
palju neid jõudusid, kes hakkavad seda takistama ja päris tõsiselt selle vastu
võitlema.
Selgumata. Tõenäoliselt
ebaõnnestunud ennustus.
97.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „RELVAABIST JÄTKUB VAID AASTAKS”: Ennustan, et USA Kongressis
vabastatud relvaabist piisab selle aasta suviseks kampaaniaks ja ilmselt kuni
umbes järgmise aasta suve alguseni, peale seda hakkab jälle aeglaselt puudus
kätte tulema.
Selgumata. Hetkeseis on segane.
98.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „DROONIDE EDU TÕSTAB ELEKTROONILISE SEGAMISE VAHENDID NÕUDLUSE
ETTEOTSA”: Olukorras kus odavad droonid on muutunud tankidele ülekaalukalt
ohtlikuks tähendab, et droonide vastu on vaja kaitset. Kõige efektiivsem on
olnud elektrooniline segamine ja just seetõttu saab elektroonilise segamise
vahenditest peagi üks kõige nõutavam kaup relvatööstuse turgudel.
Seda ei saa ennustuseks päris lugeda, sest see ongi üsna loogiline, et
droonidega kaasneb elektroonilise segamise tehnika esiletõus.
99.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „EUROOPA ON HAMBUTU”. Selles teemas toon välja rea poliitilisi
näiteid, kui nõrk ja killustunud on Euroopa diktatuuridele vastu hakkamises. //
võime kihla vedada, et kui läks USAs õnneks, siis läheb Kremli arvates ka
Euroopas samamoodi ning Kreml pingutab täiega, et sekkuda Euroopa valimistesse
nĂĽĂĽd ja ka edaspidi.// // Venemaa suunab nĂĽĂĽd palju
ressursse Moldova destabiliseerimiseks, mida Venemaa näeb enda järgmise ohvrina
enne võimaliku otsekonflikti NATOga. EL-il pole erilisi võimalusi Venemaa
sekkumist selles väikeriigis takistada.//
Selgumata aga suures osas õige.
100.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „SAKSAMAA ANNAB UKRAINALE LÕPUKS KA TAURUSE RAKETID”: Ennustan,
et veel selle aasta jooksul tarnib Saksamaa Ukrainale Taurused.
Ebaõnnestunud.
101.
SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill
2024). Alamteema „MITTE MISKI POLE OHTLIKUM KUI ISLAMIRIIK, MIS SAAB TUUMARELVA”:
Kas kujutate ette mis saab läänemaailma demokraatlikest riikidest või üldse
kristlikust maailmast kui mõnest islamiriigist saaks tuumarelva omav riik? Usul
on halb omadus kaotada ära ratsionaalsus ja loogiline mõtlemine. Äärmusliku
islamifundamentalisti jaoks poleks tähtis, mis saab maailmast, peale tema enda
hukkumist. Seetõttu on kogu maailma huvides, et Iraan (ega ükski islamiriik,
sest islam kui selline ei näe demokraatiat ühiskonna ülesehituse lahendusena,
vähemalt mitte praeguses selle usu arenguetapis) ei suudaks kunagi ehitada
tuuma- või bioloogilisi massihävitusrelvi.
Selgumata, pigem hoiatus, kui
ennustus.
102.
4. juuli 2024. „F-16 SAABUMINE SAAB OLEMA
PIGEM PETTUMUS”: puudub korralik väljaõpe ja teiseks pole vajalikku õhukaitset
lennuväljadel. Kolmandaks on neid liiga vähe. Kõik need miinused lennukite
andmisel, hilinemisel, kiirustamisel jne annavad peagi kokku pigem veel ĂĽhe
suure pettumuse ja Ukraina süüdistab selles (osalt täiesti õigustatult)
lääneriike ja lääs (samuti osalt täiesti õigustatult) Ukrainat.
Täpne
ennustus.
103.
SĂśGIS/TALVE ALGUS 2024 Ukraina II-s
Vabadussõjas (14.juuli 2024). Alamteema „USAs ON TULEMAS SEGADUSTE KÜMNEND”: Ühisosa
on kahel parteil aina vähem, pole enam ka keskele kokku koondunud tavapärast
hääletajaskonda. See on vedanud Ameerika Ühendriigid olukorda, mis pole enam
teab mis kaugel suuremast segaduste ajast või lausa kodusõjast. Seega ennustan
– 2028 aastal ei loobu Trump võimust ja see omakorda viib USA sisepoliitilisse
keerisesse, mis tipneb relvastatud kokkupõrgete, autokraatia kehtestamise katse
ja võimalik, et ka pisema kodusõjaga. Ma ei usu, et USAs läheks suureks
kodusõjaks, selle varasemas mõistes, sest USA armee annab vande
konstitutsioonile, mitte presidendile. Kõik oleneb muidugi suuresti sellest, et
mis on toimunud 2028 aastale eelneval neljal valitsemisaastal ja väejuhtidest.
Selgumata aga näib minevat õigete
ennustuste hulka.
104.
SĂśGIS/TALVE ALGUS 2024 Ukraina II-s
Vabadussõjas (14.juuli 2024). Alamteema „TRUMP VIIB EUROOPAST VÄED VÄLJA”: Pakun,
et kui Trump võimule tuleb, veab ta suure osa USA vägedest Euroopast välja.
Selgumata.
105.
Ukraina II Vabadussõda. Talv 2024 & 2025 (17.
oktoober 2024): Alamteema „PEALE USA VALIMISI ALGAB UKRAINA SURVESTAMINE
LÄBIRÄÄKIMISTELE”: Ennustan, et surve sõja lõpetamiseks läheb suureks saabuval
talvel ning on ka loogiline, et läbirääkimised võtavad seejärel üsna pikalt
aega. Läbirääkimiste survet näeme juba aastavahetuse paiku aga eriti tugev
surve algab peale aastavahetust. Kevadeks on selge, et uut sõja aastat lääs
enam näha ei soovi ja nii me näemegi kemplemist mis vorsti Ukrainale
maa-aladest loobumise vastu pakutakse ja kui palju Moskvale järeleandmisi
tuleb. Putin saab igal juhul veriste kaotustega vallutused vormistada venelaste
jaoks justkui võiduna ja siis (nagu esimesel sõja päeval ennustasin) võtta ette
Moldova, millele on surve sõja ajal märkimisväärselt suureks läinud.
Tegelikult võiks juba täpseks lugeda
aga esialgu jätan selgumata ennustuseks.
106.
Ukraina II Vabadussõda. Talv 2024 & 2025
(17. oktoober 2024): Alamteema „LAVROV EI PÜSI AMETIS ENAM KAUA”: Ennustan, et
Lavrov ei säilita enam kaua oma positsiooni.
Selgumata.
107.
Ukraina II Vabadussõda. Talv 2024 & 2025
(17. oktoober 2024): Alamteema „UKRAINA ELLUJÄÄMISE TULEVIK – NATO VÕI
TUUMARELV”: õjaliselt oleks seega tuumarelva hankimine peaaegu, et ainuke
loogiline variant Venemaa eemale hoidmiseks juhul kui Ukrainale NATO
liikmelisust ei anta.
Selgumata.
108.
KEVAD/SUVI 2025 Ukraina II-s Vabadussõjas (1.
jaanuar 2025) alamteema: „PUTIN EI SAA PIKKA RAHUAEGA LUBADA”: Sõjaajal tugeva
seljataguse kasvatanud liidritel on üks häda – nad kaotavad oma populaarsuse
rahu ajal. Putin ei saa seetõttu pikka rahuaega lubada. Sama keeruline hetk
seisab ees ka Zelenskõil. Kohe kui vaherahu kehtestatakse ja tulevad uued
valimised, tahab rahvas näha eesotsas kedagi teist. Zelenskõi kaotab võimu 2026
aastal.
Selgumata. Seotud paljude teiste
samateemaliste ennustustega.
109.
SĂĽgis/Talve algus 2023 (august 2023).
Alamteema „MILLAL SÕDA LÕPPEB?” Minu ennustus: septembris 2025 istutakse
läbirääkimiste laua taha ja sõja aktiivne osa lõppeb. Ennustan, et Krimm jääb
Venemaale aga Venemaa taganeb välja mujalt Ukraina lõunaosast ja taastub
vähemalt 22. veebruari 2022 eelne seisukord.
tänase seisuga võib aeg olla õige
aga tulem siiski pigem väga ebatõenäoline. Selgumata ennustus.
Mõned ennustused kipuvad kattuma aga loodetavasti on huvitav jälgida kuipalju midagi pihta läks ja mis mööda läks. Suuresti on siiski enamik ennustustest veel lahendust ootamas.
Kokku 109 ennustust:
Täiesti täppi – 43
Osaliselt täppi – 11
Selgumata – 46
Täiesti ebaõnnestunud -- 9
