KATKEND (mootorrattad) ülevaatest SÜGIS/TALVE LÕPP 2022

 Aga veidi statistikat ja teadusloba siiski. Teen seda USA näitel, sest seal on teemat kõige põhjalikumalt uuritud. USA-s on näiteks kõigest 3% liiklusvahenditest mootorrattad. Ometigi põhjustab see liiklusvahend lausa 12% avariidest ja 11% surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest. Ainult see, et mootorrattur pole nii kaitstud kui autojuht siiski nii suurt õnnetuste arvu, võrreldes liiklusvahendi enda kogusega liikluses, ei põhjusta. Teadlased on seda küsimust uurinud. Miks siis mootorratturid satuvad nii tihti liiklusõnnetustesse? Pakun, et selleks ei pea lugema minu ülevaadet või olema teemat teaduslikult uurinud tarkpea. Piisab kui linnas elav inimene vaatab suvel tänaval kiirendavate mootorratturite liikluskäitumist. Miks paljud neist siis ikkagi nii riskantselt liikluses käituvad? Sellel on üks põhjus, nimelt haridustase. USA uuringute järgi on magistrikraadiga mootorrataste omanikke kõigest 1,6%. Bakalaureusekraadi omanike on samuti vähe, vaid 16% (võrdluseks, et nii USAs kui ka Euroopas on autoomanikest peaaegu pooled kõrgharitud. Tõsi, kõrge protsent tuleb osalt ka sellest, et kõrgharitud omavad enamasti mitut autot majapidamise peale). Kuidas need kaks omavahel seotud on? Vastus on väga lihtne – soov (või julgus) riskida. Kõrgharidusega inimesed ei kipu oma õnnega liigselt riskeerima. Sellelgi on oma kindel põhjus. Olles niipalju kahte äärmiselt väärtuslikku ressursi – aega ja raha, enda edukusse investeerinud, ei ole kõrgharitud inimesel erilist soovi oma varasemaid pingutusi liiga kergelt nullida (siia tuleb lisada, et noortel tulebki tavaliselt valida kas sõjavägi või ülikool riikides kus on kohustuslik väeteenistus, seega puudub kõrgharitul enamasti ka oskusteave sõjas ellujäämiseks nagunii). See ongi põhjus, miks kõrgharitud inimesed ei kipu riskantset (samas autost odavamat) liiklusvahendit soetama, kuigi nad on suure tõenäosusega parema elatustasemega kui madalamalt haritud osa ühiskonnast. Ja just see riskitaluvus tuleb mängu ka kriisisituatsioonide puhul. Näiteks sõjasituatsiooni lähenedes kipuvad jalga laskma need kellel on kaotada rohkem. Kõrgharitud inimesed, kes on tänu oma haridustasemele olnud tööturul konkurentsivõimelisemad ja koondunud linnadesse, kardavad oma saatuse pärast rohkem kui näiteks maal elavad inimesed, kes on suurema tõenäosusega madalama haridustasemega kuid samas õppinud ise hakkama saama ja riskivad rohkem. Seepärast siis põgenevad inimesed peamiselt suurlinnadest, mitte maapiirkondadest ja nii juhtubki, et suure tõenäosusega on piiri ületav meessoost põgenik käinud ülikoolis.

SEGADUSEL UKRAINAS TOIMUVA SÕJA NIME ÜMBER ON SUUR MÕJU, KUIDAS MAAILM SEDA NÄEB (08.06.2025)

 

SEGADUSEL UKRAINAS TOIMUVA SÕJA NIME ÜMBER ON SUUR MÕJU, KUIDAS MAAILM SEDA NÄEB

 

Ukraina – Venemaa konflikt, täiemahuline invasioon, Venemaa agressioon, Ukraina sõda jne jne. Kui vaadata nii lääne kui ka meie enda ajakirjandust, siis võib kergelt märgata kui suur segadus on selle sõja nimetamisega. Heal lapsel palju nimesid, kuid sellel on minu arvates väga kahjulik mõju Ukraina sõja meediapildile. Sellise segaduse keskel on kerge ajada pada, et kes siis on agressor ja kes mitte. Nimi PEAB olema konkreetne ja üheselt mõistetav. See on ka põhjus, miks olen oma ennustavates ülevaadetes seda sõda nimetanud Teiseks Ukraina Vabadussõjaks või siis Ukraina II Vabadussõda. Lisaks paneks see ehk mõne ka uurima, et kelle vastu kaitses Ukraina end esimeses vabadussõjas ja ohooo, üllatus-üllatus. Või siis mitte. Ukrainale oleks väga mõistlik sõda nimetada konkreetse ja arusaadava nimega nii, et oleks selge, kes on agressor ja kes mitte. Alustada võiks kasvõi meie enda ajakirjandus ja ideaalis võiks Ukraina ise ja ELi juhtkond (ntx meie endine peaminister) Vabadussõja nimetust kasutama hakata. Hearts and minds, nagu ameeriklased ütlevad ja see pole mitte vähem tähtis kui võidud lahinguväljal.

🧙‍♂️21 TULEVIKUENNUSTUST (kokkuvõte avaldatud 3. juuni 2025)

 

21 TULEVIKUENNUSTUST

 

Väike valik veel selgumata tulevikuennustustest, mida olen aastate jooksul teinud oma Ukraina 2. Vabadussõja kohta käivates ennustavates ülevaadetes. Seekord toon välja AINULT SELGUMATA ennustused. Nii pihta läinud kui ka mööda pandud ennustustest olen juba ohtralt kirjutanud. Võtaks korraks ühte kohta ette mõned nendest, mille tulemit peab veel ootama (ja mõnda väga kaua). 

 

Ennustus ja selle tegemise aeg

kommentaar

 

Ennustused on aja jooksul üsna kindlalt jaotunud teemadegruppidesse, millest toon siis teemade kaupa näiteid. 

 

Grupp 1: ENNUSTUSED BALTIKUMILE 

 

1. 24. veebruar 2022. Sõja esimene päev. Pikk postitus, mis sisuliselt ongi ennustus Baltikumile ja selles kirjeldan kuidas Venemaal oleks võimalik Baltikum ära võtta. Alguses ennustan: Kes on järgmine? Baltikum? Nõup. Järgmine on Moldova. BALTIKUMINI LÄHEB VEEL AEGA, SEE EELDAB UKRAINA KAOTUST. TEEN UUE ENNUSTUSE, ET SELLEKS ON JUUNI 2028.

Mingisugunegi võit või sellelaadne variant (osaline võit) Ukrainas annaks Venemaale võimaluse jätkata (mujal). Kuipalju selle ennustusega täppi läheb näeme alles aastakümne lõpus. Igal juhul ei saa Putin pikka rahuaega lubada, sest see tähendaks sisepoliitiliselt talle liiga ohtlikku aega, millal rahval tekib palju küsimusi inimohvrite mõttekuses. Ta ei saa ennast selleks vaenlaseks teha, kelle vastu koondutakse.

 

2. Talve ülevaade 2023/2024 (november 2023). Alamteema „VENEMAA ÜRITAB NEELATA NAABREID KINDLAS JÄRJEKORRAS + KUIDAS TA BALTIKUMI VALLUTAKS?”

Olen ennustustes varem juba korduvalt kirjutanud, et vallutamise (kontrolli saavutamise) järjekord on selline -> Ukraina (majanduslikult tähtis ja kontrollib ka geograafiliselt Musta merd), Gruusia, Moldova, Baltikum. Paljud arutlevad, et Venemaa ründaks ilmselt ka Soomet, aga mina seda tõenäoliseks ei pea. Soome on selleks liiga tugev ja geograafiliste iseärasuste tõttu keeruline vallutada. Soome ja Poola ründamise peamine eesmärk oleks tõenäoliselt, suurema sõja korral, pigem vallutatavatel aladel (Baltikum) sissetungijate tiibade kaitse ja külgnevatest riikidest tulevate logistikaliinide katkestamine, mitte nende riikide vallutamine.

Selle alamteema lõigus on pikalt lahti selgitatud, millised on Venemaa tõenäolised rünnakuvõimalused. Palju sellest täppi läheb või mitte, seda me muidugi ei tea. Loodetavasti mitte midagi ei lähe täppi.

 

3.12-s nädal (3 kuud sissetungist, 20.mai 2022): Ja et oleks selge – UKRAINA SURVESTAMINE SÕDA LÕPETAMA NII, ET NAD PEAKSID JUSTKUI VEEL OMA MAAD VENELASTELE LOOVUTAMA ”RAHU NIMEL EUROOPAS” ON VÄGA-VÄGA OHTLIK MEILE. SEE LOOKS PRETSEDENDI, ET JUSTKUI VÕIMALIKU KONFLIKTI KORRAL, KUS KOKKU LÄHEVAD NATO JA VENEMAA, POLEKS PROBLEEMI PILTLIKULT ÖELDES ”ÜLEJÄÄNUD EUROOPA PÄÄSTMISEKS LOOVUTADA KUSKILT MIDAGI”. KARTA ON, ET SEE MIDA LOOVUTAMA HAKATAKSE OLEKS MEETRID MEIE TAGUMIKU ALT. Sellisele variandile peame vastu seisma absoluutselt kõigi vahenditega, isegi kui see tähendaks korraliku tüli mõnede liitlastega. Meie seisukohalt peab Ukrainas olukord olema minimaalselt sama mis enne 24. veebruari.

See soov ideaalilähedasest lõpptulemusest, väga naiivne variant, on jäänudki nüüd unistuste valda. Praegu hoiame juba aina rohkem pöidlaid, et meid päris maha ei müüdaks nagu ajaloos varemgi on juhtunud.

 

4.Sügis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „ÜLIPOPP JUNARMIJA ON MEIE VASTU SUUNATUD TÄISFAŠISTLIKKU KASVATUST SAAV PÕLVKOND”. See Ukraina sõjas kaotuse (või viigi) eest kättemaksu ihkav väga agressiivne põlvkond valmistub päris kindlasti ette vaid üheks – NATO välja tõrjumiseks Vene Impeeriumi varasematelt aladelt.

see on sisuliselt osa minu ennustusest, et näeme veel selle aastakümne sees (ennustan juunit 2028) rünnakut Balti riikidele.

 

5.KEVAD/SUVI 2025 Ukraina II-s Vabadussõjas (1. jaanuar 2025) alamteema: „PUTIN EI SAA PIKKA RAHUAEGA LUBADA”: Sõjaajal tugeva seljataguse kasvatanud liidritel on üks häda – nad kaotavad oma populaarsuse rahu ajal. Putin ei saa seetõttu pikka rahuaega lubada. Sama keeruline hetk seisab ees ka Zelenskõil. Kohe kui vaherahu kehtestatakse ja tulevad uued valimised, tahab rahvas näha eesotsas kedagi teist. Ennustan, et Zelenskõi kaotab võimu 2026 aastal.

Seotud paljude teiste samateemaliste ennustustega. Võimu kaotamine 2026. aastal on seotud ennustusega, et sõda lõppeb 2025. aasta sügisel. Kui viimane täppi ei lähe, ei lähe ka eelmine.

 

Grupp 2: ENNUSTUSED UKRAINALE

 

6.30-ndal sõjapäeval, 25-ndal märtsil 2022 tegin pikema vahekokkuvõtte, kirjutades muuhulgas: VENELANE JÄÄB SISSE (PLAANITAVATESSE RAHVAVABARIIKIDESSE), KÜLMUTAB KONFLIKTI, SEST UKRAINLASEL EI OLE JÕUDU SUUREMATEKS PEALETUNGIDEKS JA VENELASTEL POLE KA ERITI JÕUDU ISE EDASI MINNA.

Sõja lõpptulemus on veel selgumata nii, et jääb küsimärk. Hetkel soovivad veel mõlemad osapooled esialgsete eesmärkide täitumist – üks tahaks naabrit ära vallutada ning pihuks ja põrmuks teha, teine sissetungija kõikjalt välja lüüa. Päris kindlasti ei näe me kummagi soovide täitumist. 

 

7. Ukraina II Vabadussõda. Talv 2024 & 2025 (17. oktoober 2024): Alamteema „UKRAINA ELLUJÄÄMISE TULEVIK – NATO VÕI TUUMARELV”: Sõjaliselt oleks seega tuumarelva hankimine peaaegu, et ainuke loogiline variant Venemaa eemale hoidmiseks juhul kui Ukrainale NATO liikmelisust ei anta.

Olen pikalt püüdnud selgitada lugejatele, et tuumarelval on üsna suur osa selles sõjas. Esiteks poleks tuumarelvaga riiki Venemaa rünnanud, mistõttu oli see õppetund kõigile – ära anna kunagi oma võimsamaid relvi ära, sest suurriikide lubadused ei maksa halligi. Teiseks on tuumarelv piisavalt mõjuvõimas heidutusvahend, et keegi ei julge tuumarelva omava agressori vastu sõtta otseselt sekkuda. NATO oleks ka, eriti veel sõjaliselt nii võimeka riigi nagu Ukraina puhul, arvestatav heidutus, et Venemaa rohkem ei prooviks. See on ka põhjus, miks Putin ei taha NATO laienemist impeeriumi endistesse osadesse. Sellisel juhul oleks impeeriumi taastamise plaanidel suure tõenäosusega kriips peal. 

 

8. Sügis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „MILLAL SÕDA LÕPPEB?” Minu ennustus: septembris 2025 istutakse läbirääkimiste laua taha ja sõja aktiivne osa lõppeb. Ennustan, et Krimm jääb Venemaale aga Venemaa taganeb välja mujalt Ukraina lõunaosast ja taastub vähemalt 22. veebruari 2022 eelne seisukord.

Tänase seisuga on sellest ennustusest võimalikuks jäänud ainult välja pakutud aeg, mitte enamat. Aastaid tagasi tundus olevat võimalik, et Ukraina suudab survestada Venemaa taganema, aga Zelenskõi osa selles, et Ukraina seda pole suutnud, on päris suur. President päästis Ukraina halvimast (jäi Kiievisse), aga tema ambitsioonid rikkusid ära võimaluse sõda võita (sekkumine pealetungi plaanidesse). Nii, et tänaseks jääme ootama, kas septembris 2025 jõuame vaherahuni või mitte.

 

Grupp 3: GEOPOLIITIKA LAIEMALT

 

9. 13-s päev, 8. märts 2022: VENEMAA JA HIINA ON MOODUSTAMAS SELGET LÄÄNERIIKIDE VASTAST KOALITSIOONI JA ON AINULT AJA KÜSIMUS MILLAL NEED KAKS VÕTAVAD SISSE II MS EELSETE LIITLASTE JAAPANILE JA NATSI-SAKSAMAALE SARNASE SELGE VASTANDPOSITSIOONI LÄÄNEGA.

Kuigi Hiina on ettevaatlik, on trend süvenev. Hiina küsimus on konflikti üks tähtsamaid, sest Pekingi valikust sõltub päris palju ka sõja lõpptulemus. Praegu on Peking kahe vahel. Poliitiliselt tahetakse olla Moskva poolel, majanduslikult lääne poolel, mida Trump on nüüd aina rohkem takistamas, mängides nii Venemaale kaardid kätte. Kas Hiina üritab Moskvat salaja toetada? Võimalik,aga kindlasti mitte arvestatavas ulatuses ja otse. Kaudselt, näiteks Vene naftat ostes ning Venemaa majandust jalgadel hoides. Hilisemates ennustustes olen pakkunud BRICSI selle ühendusena, mis koondab läänevastased riigid ja mis muutub seejärel NATO vastaseks poliitilis-sõjaliseks blokiks. 

 

10. 20-s nädala (14. juuli 2022) ülevaates kordan alalõigus „USA JA HIINA ON KIIRELT TEINETEISEST EEMALDUMAS” oma varasemat ennustust, et Hiina ja Venemaa ühelt poolt ning lääneriigid teiselt poolt moodustavad kaks eralduvat poliitilist gruppi, mis tulevikus teineteisega sõjaliselt kokku lähevad kolmandates riikides (Baltikum/Poola ja Taiwan): PIKAS PERSPEKTIIVIS, GEOPOLIITILISEL TASANDIL, ON UKRAINA SÕJA SUURIMAKS TULEMIKS VENEMAA LANGEMINE LAUA TAGUMISSE NURKA, HIINA EBALEVA POSITSIOONI KINDLUSTUMINE NING EUROOPA LIIDU TUGEV TÕUS POLIITILISE JÕUNA. PUTIN ON VENEMAA NURKA MÄNGINUD. NÜÜD EI JÄÄ TAL MUUD ÜLE KUI LOOTA LOKAALSET SÕJALIST VÕITU, LÄÄNE DEMOKRAATIATE LAGUNEMIST MAJANDUSKRIISI TINGIMUSTES NING HIINA ABI. SÕJA SUURIM VÕITJA ONGI VIIMANE NIMETATUD RIIK.

Siin on muidugi palju muutujaid. Kaua Putin elab ja kui areenilt lahkub, kas see muudab Venemaa impeeriumi taastamise soovi? Kas paremäärmustuv USA suudab jääda Euroopa riikide partneriks või saab sellest riigist pigem tugev konkurent või ehk isegi vastane? Selge on see, et Aasia on kiirelt tõusmas, Euroopa aeglaselt sama tegemas ning USA on oma liidripositsiooni kaotamas. Praeguse (veel) maailma liiderriigi sisepoliitikat mõjutab Aasiast ja ka Euroopast tulev majandussurve väga tugevalt ja seetõttu ongi USA see kaart kaardipakis, millest kogu mäng sõltub. Ühtepidi on tegu sõjaliselt võimsaima (siiani veel demokraatliku) riigiga, aga see ei pruugi nii enam kauaks jääda. Hiina ja India mängivad sajandi teises pooles varsti sama tugevate kaartidega ja USA tajub seda.

 

11. SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill 2024). Alamteema „HIINA ON VÄSIMAS”: Hiina on tüdinemas Ukraina sõja venimisest ning saab peagi üheks määravaks jõuks, kes üritab sundida Ukrainat alasid loovutama. Nendega ühinevad kremlimeelsed jõud Slovakkia ja Ungari ning USA vabariiklaste paremäärmuslik tiib. Väsimust on tunda ka Kesk-Euroopas. Saksamaal ja Prantsusmaal oodatakse pikisilmi millal saab tavapärast äri edasi ajada ning justkui „kogemata juhtunu” unustada. Siinjuures saab määravaks kas Trump saab presidendiks või mitte. Juhul kui Trump saab presidendiks on see sobiv Kremlile, sest suure tõenäosusega survestab Trump Ukrainat alasid loovutama.

Tänaseks on USA presidendi osa selge. Samuti oli ammu enne valimisi juba selge, et Trump võib ässata küll, et kui kiiresti ta rahu kehtima paneb, aga kui Kreml ikkagi ei taha sõda lõpetada, siis ega Venemaa seda ei tee ka. Aga siinkohal tundub mulle, et Hiina osatähtsus muutub seetõttu määravamaks. Hiinal pole huvi, et sõda Ukrainas üleliia kaua tema huvisid lääneriikidega, eriti Euroopa Liiduga, kahjustaks. See pole lihtsalt majanduslikult ega ka välispoliitiliselt mõistlik. Samas on Hiina huvi, et Venemaaga ka päris tülli ei läheks. Hiina muidugi oskab pikka mängu mängida ja ootab rahulikult, kullisside taga survestades.

 

12. Sügis/talv 2022 ülevaade (24. oktoober). Alamteema „ON ALANUD PAREMÄÄRMUSLUSE ÜLIKIIRE VÕIDUKÄIK LÄÄNERIIKIDES”: Ajaloos varemgi on äärmused esile tõusnud just majanduslike kriiside ajal ning selle tagajärjeks on olnud liitude lagunemine ja sõdade perioodid. Selle põhjusteks lühidalt – kõrghariduseta inimeste allajäämine konkurentsis paremate töökohtade nimel ja lootuse kadumine majanduslikule edule, mida majanduskriis väga tugevalt võimendab. See omakorda paneb pettunud valima lihtsaid lahendusi pakkuvaid populiste. Populistide parteide peamiseks probleemiks on autokraatiaihalus, mis võtab tegelikkuses kõige rohkem võimalusi ja vabadusi ära just nendelt, kes nende poolt hääle andsid.

Lähiaastatel selgub kui palju muutusi äärmuskonservatiivide esiletõus toob. Nende populaarsus on suuresti ka liberaalsema poliitika osalise ebaõnnestumise ja samuti äärmustumise tagajärg, mitte asi iseeneses. Küll aga ühendab neid parteisid paljuski Ukraina toetamise vastasus ja see on tõsiselt muret tekitav, sest Ukraina edust sõltub meie julgeolek tulevikus väga palju. Lisaks ennustasin mitmes hilisemas ülevaates, et Trump ei anna 2028 aastal võimu käest ära ja sellest tekkinud segadust kasutavadki Hiina ja Venemaa ära. Üks ründab Taiwani, teine Baltikumi.

 

Grupp 4: USA 

 

13. SÜGIS/TALVE ALGUS 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (14.juuli 2024). Alamteema „USAs ON TULEMAS SEGADUSTE KÜMNEND”: Ühisosa on kahel parteil aina vähem, pole enam ka keskele kokku koondunud tavapärast hääletajaskonda. See on vedanud Ameerika Ühendriigid olukorda, mis pole enam teab mis kaugel suuremast segaduste ajast või lausa kodusõjast. Seega ennustan – 2028 AASTAL EI LOOBU TRUMP VÕIMUST JA SEE OMAKORDA VIIB USA SISEPOLIITILISSE KEERISESSE, mis tipneb relvastatud kokkupõrgete, autokraatia kehtestamise katse ja võimalik, et ka pisema kodusõjaga. Ma ei usu, et USAs läheks suureks kodusõjaks, selle varasemas mõistes, sest USA armee annab vande konstitutsioonile, mitte presidendile. Kõik oleneb muidugi suuresti sellest, et mis on toimunud 2028 aastale eelneval neljal valitsemisaastal ja kes on parasjagu väejuhid.

Autokraatia kehtestamine USAs pole kindlasti lihtne, aga samas pole see ka võimatu. Ennustusi olen teinud sellel teemal juba Ukraina sõja ennustuslike ülevaadete algusest saadik, esimest korda võtsin selle siiski eraldi alamteemana kokku alles 2024. aasta suvel. 

 

14. SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill 2024). Alamteema „ELEVANDID MUUTUVAD PAREMÄÄRMUSLIKUKS, MÕNEKS AJAKS”: Ennustan, et USA vabariiklaste paremäärmuslik tiib kasvab ning umbes aastakümne lõpuks võime mõneks ajaks lugeda Vabariikliku Parteid (mille logoks on USA lipuvärvides elevant) üsna selgelt pigem paremäärmuslikuks parteiks. Nähtus on ajutine, sest vandenõuteooriatel pärmitaignana kerkiv paremäärmuslus, mis maailmas praegu kulutulena levib, ongi käinud lääneriikidest üle aeg-ajalt esineva lainena, mis on olnud peaaegu eranditult majanduslanguste perioodide tagajärg ja vastandub liberaalsete parteide ebaõnnestumistele. Edukaks pole see kunagi osutunud ega saagi osutuda, sest baseerub solvumisel ja vihkamisel ning kõnetab vaid madalama haridustasemega elus pettunuid (haridustasemel ja edukusel on enamasti väga suur seos).

Eks vaatame, mis saab ja kas ka nii üldse läheb. Samas alamteemas ennustasin näiteks Johnsonile peagi spiikriametist ilma jäämist, aga sellega panin päris kiiresti puusse. 

 

15. SÜGIS/TALVE ALGUS 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (14.juuli 2024). Alamteema „TRUMP VIIB EUROOPAST VÄED VÄLJA”: Pakun, et kui Trump võimule tuleb, veab ta suure osa USA vägedest Euroopast välja.

Praeguseni pole seda veel juhtunud, kuigi teema tuli arutusele selle aasta alguses. Nii, et ennustus võib isegi täide minna. Loodame siiski, et mitte. 

 

Grupp 5: SÕJALISED/TEHNOLOOGILISED ENNUSTUSED

 

16.16-nda nädala (16. juuni 2022) ülevaates pööran pikas alalõigus „Venemaa tankide moderniseerimine” detailselt tähelepanu, millises seisus Venemaa tankid üldse on. Sisse juhatan selle aga üleüldise ennustusena tankide tulevikust: TANKIDE KASUTEGUR ON VÄHENENUD EELKÕIGE TANKITÕRJERELVADE VAHEPEALSE KIIRE ARENGU TÕTTU, AGA SELGE ON SEE, ET TANK JALAVÄE TOETAJANA (EELKÕIGE RÜNNAKUS) ON ASENDAMATU, VÄHEMALT VEEL PRAEGUSEL TEHNOLOOGILISEL AJASTUL. Tuleviku moderne tank hakkab olema küll elektrimootoriga (vähendab ühtlasi ka soojusjälge), küll mehitamata, küll droonide ja hunniku lisasensoritega, aga hetkel on tankid kaitserelvastuse arengust maha jäänud ja ootavad inseneride lahendusi tekkinud probleemile.

Tankide kasuteguri vähenemine tuli eriti ehedalt välja 2023. suve vastupealetungil, kus droonid, miiniväljad ja suurtükilöögid suutsid Ukraina soomusrünnaku väga kiiresti seisma panna. See aga pole muidugi veel näitaja, et tankid on iganenud. Pigem on nad arengus maha jäänud ja küll mõeldakse välja trikid, kuidas neid droonide eest kaitsta ja uuesti tühusamaks teha. 

 

17. Sügis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „TUUMARELVADEGA ÄHVARDAMINE TOIMIB JA SEE ON MUUTNUD NEED VÄGA AHVATLEVAKS”. Nimelt paneb see kõik need tuumarelvata riigid, kes näevad kuidas agressorile, kes tuumarelva omab, antakse de facto koguaeg järele ja andeks, mõtlema selle peale, et tegelikult oleks väga mõistlik ise ka sellist relva omada. Ennustan, et me näeme sarnase mõtteviisi geopoliitikasse ilmumist veel selle kümnendi jooksul, eriti veel siis kui Ukraina sunnitakse läbirääkimiste laua taha ja lääs Ukrainat aktiivselt edasi aidata justkui ei soovi/julge.

Selgumata, aga poliitiliselt üsna tõenäoline stsenaarium

 

18. Sügis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „UKRAINA SÕDA ÕPETAB KUI TÄHTIS ON HOIDA ELEKTRITOOTMINE HAJUTATULT”. Üks tuumajaam kuskile (ja veel kolme riigi peale) on julgeoleku mõttes väga halb valik. Mida hajutatum on meie elektritootmise võimekus, seda raskem on seda ühe löögiga segamini lüüa.

See pole küll mitte niivõrd ennustus, pigem hoiatus meie poliitikamaastiku kurtidele kõrvadele. Agressiivne ühe ärikildkonna lobi tuumajaama tulekuks on taganud selle, et tuumajaama arutelu ühiskonnas sisuliselt polegi ja suund on selgelt võetud tuumajaama suunas. Eks me kaugemas tulevikus näe kui rumal see otsus oli…või siis polnud. Kes seda jaama kaitseb? Kuhu me kolime, kui sellega kriisiolukorras miskit juhtub?

 

19.Sügis/Talve algus 2023 (august 2023). Alamteema „VIIMANE SUUR SUURTÜKIDUELL”. Ukraina sõda on kahe sarnase relvastusega riigi konflikt, mis on maandunud suurtükisõjaks suuresti seetõttu, et vastaspooltel pole korralikku manööversõja võimekust. Tulevikusõjad ei ole kindlasti sellised.

Ennustus, et näeme lihtsalt ressursipuudusest tingitud omapärast pilti sõjaväljal, mis tuleviku suurtes konventsionaalsetes konfliktides enam samasugusena ei toimu. See jääb viimaseks selliseks suureks „hälbeks” sõjaajaloos. Kas nii läheb, seda saaksime teada alles aastakümnete pärast.

 

20.Talv 2023/2024 (november 2023). Alamteema „LASERRELVAD TULEVAD...JA VÕIDAVAD. PARAKU MITTE JUBA UKRAINAS”. Põhjus selleks on väga lihtne – laser on relvana väga odav. Selle välja töötamine praegu maksab muidugi palju ja iga esialgne prototüüp on kallis aga selle kasutamine ei maksa peaaegu midagi. Võrreldes tulirelvaga on see lahingus väga odav relv ja see tagab sellele relvaliigile tuleviku. Tõsi, kuigi suurriikides laserrelva aktiivne arendustöö juba käib on samas keeruline hinnata, kas me asume hetkel tulirelva ajastu lõpus või mitte.

Samamoodi sai aastaid enne sõda räägitud ja kirjutatud droonidest. Miks on droonid mängumuutjad? On nad midagi uut? Ei ole. Aga miks nad on tulnud, et jääda? Eks ikka sellepärast, et nad on ressurssi mõttes odavad. Kui suudad taktikaliselt (ja pikas perspektiivis ka strateegiliselt) odavalt lahingute pilti muuta, siis oled kindlustanud oma relvale tuleviku. Olin absoluutselt hämmastunud kui lugesin konflikti alguses kõrgete mundrimeeste arvamusi sellest, et droonid ei muuda eriti midagi. Iga tõhus relv mis suudab olla vastasest vähem ressursse kulutav (ka kõige võimsaimatel riikidel on need alati piiratud), aga teeb ära teiste süsteemide töö, on alati edukas. Ja see on põhjus miks laser tuleb, et lõpuks jääda. Areng on igal uuel relvasüsteemil loomulikult ju pikk ja vaevaline, aga siin ei ole küsimustki, et laser saab lõpuks edukaks. Iisrael kasutas droone esimest korda sõja võitmiseks juba väga kaua aega tagasi, aga alles nüüd on see süsteem lahinguvälja valitsema hakanud ja võite kindel olla, et muutub aina tähtsamaks.

 

21. SUVI 2024 Ukraina II-s Vabadussõjas (22.aprill 2024). Alamteema „EUROOPA ON HAMBUTU”. Selles teemas toon välja rea poliitilisi näiteid, kui nõrk ja killustunud on Euroopa diktatuuridele vastu hakkamises.

// Võime kihla vedada, et kui läks USAs õnneks, siis läheb Kremli arvates ka Euroopas samamoodi ning Kreml pingutab täiega, et sekkuda Euroopa valimistesse nüüd ja ka edaspidi.// // Venemaa suunab nüüd palju ressursse Moldova destabiliseerimiseks, mida Venemaa näeb enda järgmise ohvrina enne võimaliku otsekonflikti NATOga. EL-il pole erilisi võimalusi Venemaa sekkumist selles väikeriigis takistada.//

Euroopa pingutab, aga demokraatlikes riikides on raske valijale põhjendada, miks peaks ostma laskemoona kui koolil on katus parandamata. Alles siis kui vastase tääk on nina all hakkab eurooplane mõtlema, et vist ikka oleks võinud. Oma osa on siin ka Venemaa väga tõhusal ja aktiivsel propagandal, mida sotsiaalmeedias ja netiavarustes trollifarmide abil tehakse.

 

Trobikond aastate jooksul tehtud selgumata ennustusi. Saab näha, kas neist midagi üldse pihta ka läheb. Esimene neist selgub juba mõne kuu pärast, septembris 2025. Kui sõda peaks kestma ka järgmisel aastal, siis olen oma ajakavaga kõvasti ees ja täiega mööda pannud, kui pakkusin, et 2025 on viimane sõja-aasta Ukrainas. Siis saan hakata siia miinuseid (või plusse) lisama. Ja nii, samm-sammult näebki, kuidas ennustustel läheb.