RAADIO TULEVIK

Peale televisiooni tuleviku prognooside ja analüüside lugemist (tele ei kao kuskile kuid lineaarne televisioon on minevikku kadumas juba täna, v.a uudised, sport ja lastesaated) ja pisikese kokkuvõtte tegemist võtsin põhjalikumalt ette lineaarse raadio tuleviku ennustused ja lugesin nüüd neid, et üks väike kokkuvõte teha.

Jäi juba tele kohta käivatest artiklitest ja analüüsidest silma, et raadiol läheb märksa paremini. Kui kinole ja telemaailmale on internet ja striiming tegemas korralikku raputust, siis raadiomaailmas see muutus nii suur pole. Isegi vastupidi. Raadiole pole nii drastilist kadumist/muutumist ette näha. Eksperdid kirjutavad, et pigem internet täiendab olemasolevat, on lisakihiks. Küll aga on üsna selgelt näha vaidlus kas uue nutipõlvkonna, kes juba praegu on teismelise eas, peale tulek muudab kuulamisharjumusi? Vastus on muidugi selge – jah. Vaidlus käib pigem selle üle, et kas nad harjuvad vanemate kõrvalt ka lineaarset raadiot kuulama? Kas nad jäävad tänast raadiojaamade hulgas poppi segmenti (pikad jutusaated, vanem muss) kuulama? Siin on vaidlused kibedamad, kuid tundub, et need, kes ootavad positiivset vastust peavad tõenäoliselt pettuma.

Aastatuhande vahetuse järgne põlvkond tahab uudset, kiiret. Tunniajane jutusaade? Tänan, ei. See põlvkond pole harjunud kuulama meie mõistes Vikerraadiot. Seda vaidlust kas jutusaadete osakaal ikka nii drastiliselt väheneb või mitte, eks sellel teemal jäädaksegi veel tükiks ajaks vaidlema kuid pigem näib suundumus olevat ikka selle poole, et pikkade jutusaadete tähtsus väheneb põlvkondade vahetumisega oluliselt. Näete, kirjutan sellises umbmäärases „pigem“, võib-olla“, „tundub“ vormis, sest kuigi kaalukauss kaldub jutusaadetel põhinevate jaamade populaarsuse kadumise poole on selge ka, et päris ära ei kao kuskile midagi. Võib-olla läheb hoopis vastupidi? Võimalik, et jutustamine kolibki podcasti ja seda ei tooda enam raadiojaamad ise? Eks tulevik näitab.

Kui selles osas vaidlused jätkuvad, siis mõni asi on juba päris kindel. Raadio edastamise tehnoloogiline baas muutub kohe kindlasti. Uuringud USAs näitavad, et noorte põlvkondade isu muusikastiilide põhiste netiraadiote osas tõuseb kohutava tempoga. Vanemate põlvkondade surm kaotab ära vanamoodsate, vana muusikat mängivate, rahuliku tempoga, peamiselt pikkade jutusaadetega jaamade kuulajaskonna ning peale on kasvamas põlvkonnad, kes tahavad ise valida mis mussi tuleb, mis temaatilist podcastimulinat kuulan ja seda aina kitsamas segmendis. Tehnoloogia võimaldab neil seda teha. Raadiot kuulatakse kodus ja tööl taustaks aga süvenenumalt (sest muud ei jää üle) autos ja üle neti näiteks jooksuringil. Netis otse- või järelkuulamise osakaal kasvabki kibekiiresti ja selle võrra jälle lineaarse „üle õhu“ kuulamise osakaal aeglaselt väheneb. Kõik jaamad, kes juba täna loovad omale musastiilide põhiseid netijaamu lisaks on tulevikus eduseisus. Lisaks ka uus märksõna mis on raudselt raadiomaailma tulevik – DAB (Digital Audio Broadcasting. Digitaalsaatja ühel 1,5 MHz laiusel kanalil saab üle kanda mitu programmi koos lisaandmetega. Kõik ühe saatevõrgu saatjad võivad töötada ühel ja samal raadiosagedusel. Saatjate levialade kattuvates piirkondades eri saatjate signaalid liituvad, mitte ei põhjusta signaalide vaibumist nagu analoogülekande korral. Samamoodi liidetakse dekodeerimisel peegeldunud signaalid põhisignaaliga, nii et peegeldused tugevdavad vastuvõetavat signaali. Ainuke riik kus on täielikult üle mindud DABile on Norra). Kuna kõik tehnoloogia on juba netiga kontaktis (mobiil, käekell, auto, teler jne) saabub peagi ka autos (juba täna raadiokuulamise nr. 1 kohas) netiraadiote kuulamise aeg. See pole küll nii lähedal kui tehnoloogia juba täna lubaks, sest vanemate põlvkondade harjumusi enam ei muuda (seetõttu pole ka DAB veel erilist võidukaiku teinud).

Küll aga on juba käes nn äpiajastu. Raadiojaamal PEAB olema töötav äpp ja kogu materjal sealt saadaval, sest selle kuulamise osakaal moodustab iga aastaga aina suurema osa raadiokuulamisest. Tõtt-öelda tuleks meediasse raadiokuulamise edetabeleid tehes liita otsekuulamine ja kõikvõimalik netikuulamine, et saada tegelikku pilti kuulajaskonnast ning raadiojaamade tegeliku populaarsuse muutustest. Täna on juba selge, et siiani poppide vana mussi mängivate jaamade valitsemisaeg läheneb aeglaselt oma lõpule ning hetkel valitsevad Vikerraadio ja Elmar ei jää oma positsioonile, vähemalt mitte sellises versioonis nagu nad täna olemas on. Nende kuulajaskond on paraku lihtsalt maamunalt kadumas. Seega peavad nad aina rohkem rõhuma netimaailmale, et peale tulevaid noori ligi meelitada. See ongi vaidluse koht, et kas nutipõlvkond tulevikus ikka pikki jutusaateid vähemalt järele kuulab? Kas nende harjumused muutuvad?

Eduka raadiojaama (otsekuulamise) valem näib olevat autosõidu ajal maksimaalselt kuulajat ligi meelitavad raadiosaated – hommikuprogramm ja tagasisõiduaeg, need peavad olema tugevaimad. Kui televisioonide jaoks on prime time’i tähtsus kadumas, siis raadiojaamadel on vastupidi. Hommikune ja õhtune autosõiduaeg muutuvad aina tähtsamaks. Just nendel kellaaegadel peab püüdma kuulajat. Sinu tulevane kuulaja istub sellel hetkel vanemate kõrval autos ja alles loob oma kuulamisharjumusi. Noort, peale kasvavat põlvkonda, püüab vaid tempoka, popi ja atraktiivse hommikusaatega. Mida tugevam see on, seda rohkem jäetakse raadiokanal päevaks taustaks muusikat mängima. Nende püüdmine on muidugi keeruline, sest keegi ei taha ju ka juba kuulavat vanemat põlvkonda kaotada (eks ju lapsevanem valib mida autoraadio mängib), kuid erinevused FMi ajastu ja nutiajastu põlvkondade vahel on väga suured. Kas laps kuulab autos raadiot või on tal klapid peas ja mobiilist tuleb oma valitud asi? Ilmselt viimane variant. Nii, et jälle on sama seis nagu televisioonigi puhul kuid väiksemas skaalas. Uue tehnoloogia saabumine on harjumusi muutnud. Kas tulevikus tänane noor sinu raadiokanalit kuulama on jäänud või on nad juba liikunud mujale laia nutimaailma kuulama podcaste ja striiminguid mis kuskil maakera teises otsas tehtud? Eks kümne-viieteistkümne aasta pärast näeme. Vabandust, kuuleme